Kaitsevägi surutakse tugevamini kaitseministeeriumi kanna alla

Kaitseväest on peale tänast põhiseadusemuudatust saamas kaitseväeamet, tavaline riigiasutus, mille juhi ametispüsimine sõltub kaitseministri suvast.

Täna muutis riigikogu lõplikult põhiseadust, visates kaitseväe juhataja põhiseadusest välja. Nüüd tuleb muuta umbes 20 eri seadust ja panna täpsemalt paika, kes ja kuidas kaitseväe juhataja ametisse nimetab ja ametist vabastab.

Koalitsioonierakonnad ja sotsid toetavad ideed, mille kohaselt kaitseväe juhataja nimetab valitsus kaitseministri ettepanekul ning riigikogu saab selle juures vaid nõuandva rolli.

Keskerakonda antud küsimuses riigikogus esindanud Kadri Simsoni sõnul hakkab uus kord sarnanema näiteks kaitsepolitsei juhi nimetamisega, kus riigikogu komisjonile küll tutvustatakse kandidaati, ent ametisse nimetab ta siiski valitsus siseministri ettepanekul.

Simson pidas ilmselgeks, et taolise korralduse juures kasvab kaitseministeeriumi võim kaitseväe üle. Kuigi ametlikult on kaitseväe juhataja määramine valitsuse teha, pidas Simson ebatõenäoliseks, et valitsus hakkaks kaitseministri soovile vastu ehk sisuliselt muutub kaitseväe juhataja nimetamine ja mahavõtmine kaitseministri voliks.

Simson tõi näite, et politseijuhte pandigi ametisse ja võeti maha 90. aastatel paljuski siseministri suva järgi. Sotside esimees Sven Mikser lausus siiski, et ilma peaministri ja koalitsioonipartneri heakskiiduta tõenäoliselt kaitseminister kaitseväe juhatajat ametisse panna ja maha võtta ei saa.

Praegu hääletab kaitseväe juhataja ametissenimetamist riigikogu salajase hääletusega. See omakorda vähendab koalitsiooni võimalust oma soovi läbi suruda ja sunnib rohkem opositsiooniga arvestama, leidis Simson.

Oluline on ka nende inimeste nimekiri, keda hakkab määrama valitsus. Nendeks on kindlasti kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem, ent kas nende nimekirja pikendatakse veel mõnede kaitseväe kõrgete ametikohtadega, pole veel teada. Simson oletas, et kaitseministeeriumis on see nimekiri juba olemas.

Simsoni sõnul on muudatuste eesmärgiks tsiviilkontrolli tugevdamine kaitseväe üle, ent vaidlusküsimuseks on, kas suurem tsiviilkontroll tähendab suurema võimu andmist kaitseministeeriumi ametnikele või riigikogule.

Samas lausus Simson, et kaitseväe juhataja nimetamine valitsuse poolt on Euroopas väga tavaline ja seetõttu võib muudatusi tõlgendada kui euroopaliku riigikorralduse kasutuselevõtmist.