Kaitsevägi salastas pataljonid ja relvad

Kaitsejõudude peastaap kuulutas ametkondlikuks teabeks kõigi väeosade asukohad ja relvastuse. Nii ei leia huviline juba mitu kuud peastaabi interneti koduleheküljelt väeosade postiaadresse ega Eesti armees kasutusel olevate relvade pilte ja tehnilisi andmeid, mis seal varem leidusid.

Kaitsejõudude peastaabi avalike suhete osakonna ülema leitnant Peeter Tali sõnul peitub näiteks püstoli Makarov lahingukaalu asutusesiseseks teabeks liigitamise põhjus avaliku teabe seaduses, kirjutab Postimees.

Seaduse 35. paragrahvi esimese punkti neljas lõige ütleb: “Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe kaitsejõudude väeosade ja isikkoosseisu relvastuse ja paiknemise kohta, kui see teave ei ole riigisaladus.”

Peastaabi administratiivosakonna juristide tõlgendus avaliku teabe seadusest peegeldub tänavu 16. veebruaril kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi allkirja saanud käskkirja lisas.

Selle lisa 76 infot asutusesiseseks tunnistava punkti hulgast leiab muu hulgas mõisted “kaitseväe eelarve”, “staabireform”, “sõjaväelinnakute reform”, “koosseisud”, “kadumaläinud relvad”, “mereväe, piirivalve ja veeteede ameti laevade asukohad”.

Lisaks avaliku teabe seaduse sättele olid Tali selgitusel nimekirja koostamise aluseks veel kaks sama akti punkti, milles räägitakse enne kooskõlastamist ning allkirjastamist ametiasutustes ringlevatest eelnõudest. “Kaitseväelased peavad täitma seadust — meil pole valikut,” nentis Tali.

Üks avaliku teabe seaduse väljatöötajaist, meediaärimees Rein Lang nimetas Kõutsi allkirjastatud käskkirja lisa täiesti ebaseaduslikuks.

“Praktiliselt muudab see kogu kaitseväge puudutava info asutusesiseseks,” lausus ta. “Kui kaitsejõudude juristid andsid sellise paberi admiral Kõutsile allkirjastamiseks, siis on nad täiesti ebapädevad.”

Armee väidetavalt ebaseaduslikult asutusesiseseks tunnistatud teavet siiski ihaldaval huvilisel on Langi sõnul voli pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole, kes võib teha ametiasutusele ettekirjutuse käituda kooskõlas avaliku teabe seadusega.

Tali sõnul on peastaabi üldosakond ligi viis kuud kehtinud käskkirja lisa praeguseks üle vaadanud ning osa vaieldavaid punkte sellest kõrvaldanud.

Et lisa jõustus Tali sõnul alles kolmapäeval või teisipäeval, ei õnnestunud ajalehel sellega tutvuda.

Tali kinnitusel võivad sundaega teenivad noormehed tulevikus oma lähedastele teatada ka oma teenistuskoha, ilma et peaksid pelgama kaitseväe juhataja käskkirja rikkumisega kaasnevaid võimalikke karistusi, sest 18. mail läks kaitseministeeriumi poole teele avaliku teabe seaduse muutmise ettepanek.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna ülema Madis Mikko sõnul on parandusettepanek hetkel tavapärasel ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil, misjärel jõuab valitsusse. “Aga meie toetame seda ettepanekut igatahes täielikult,” lisas Mikko.