Kaitsevägi saab eelnõuga õiguse viia läbi taustakontrolli
Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusele kaitseväe korralduse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt hakkab kaitseväes taustakontrolli tegema luurekeskus, mis moodustatakse luurepataljoni ja kaitseväe peastaabi luureosakonna põhjal, kirjutab BNS.
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole taustakontroll kaitseväelaste, kaitseväes teenistuses olevate ametnike ja töötajate üle piisav. „Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mille teenistujad töötlevad sageli tundlikku teavet, samuti puutuvad kokku relvade, laskemoona ja lõhkeaine käitlemisega, omavad vaba juurdepääsu kaitseväe julgeolekualale ja infosüsteemidele,“ seisab seletuskirjas.
Julgeolekukontrolli riigisaladusele juurdepääsuluba omavate kaitseväelaste, kaitseväes teenistuses olevate ametnike ja töötajate suhtes viib läbi kaitsepolitseiamet. Seletuskirja kohaselt on kaitseväe julgeoleku tagamine tervikuna, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse, organisatsiooni enda ülesanne.
Eelnõu annab kaitseväele õiguse koguda inimese kohta andmeid kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud jälitustoimingutega, milleks on isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimine, varjatult võrdlusmaterjali kogumine, esmauuringute tegemine ning asja varjatud läbivaatus ning selle asendamine.
Ka saab kaitsevägi eelnõuga õiguse esitada sideettevõtjale päringu säilitatavate andmete kohta.
Eelnõu seletuskiri nendib, et sarnast kontrolli tehakse politseiteenistusse, vanglateenistusse ning päästeteenistuse ja lennunduse teatud ametikohtadele kandideerivate inimeste suhtes.
Lisaks saab kaitsevägi õiguse kontrollida nende isikute tausta, kellel on vaja siseneda kaitseväe julgeolekualale seoses kaitseväele teenuse osutamisega. Eelnõu peab teenuste osutajate all silmas kõiki hankelepingu või võlaõigusliku lepingu täitmisega seotud inimesi, näiteks hooldus- ja ehitustööde tegijad, tehnika või inventari paigaldajad või hooldajad ja nii edasi.
Kui kontrollimise käigus tekib kaitseväel kahtlusi inimese suhtes, on kaitsevägi eelnõu koahselt kohustatud sellest kohe teavitama kaitsepolitseiametit.
Eelnõu kohaselt peavad kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerivad inimesed esitama isikuankeedi.
Taustakontrolli tehakse inimestele kaitseväkke kandideerimisel ning pärast nende teenistusse või tööle võtmist iga viie aasta järel. Põhjendatud vajaduse korral võib kaitsevägi viia läbi jälitustoiminguid, esitada päringuid sideettevõtjale ka vahepealsel ajal.
Eelnõu kohaselt võib kaitsevägi loobuda taustakontrolli tegemisest juhul, kui mõni teine asutus on taustakontrolli juba teinud ja andmed kaitseväele edastanud.
