"Täpsed detailid nagu dokumentide avalikult kättesaadavuse aeg, dokumentide arv ning dokumentide liik, selgitavad välja andmekaitseinspektsiooni järelvalvemenetlus ja kaitseväe uurimine. Samuti selgitab järelvalvemenetlus välja täpse põhjuse, kuidas dokumendid avalikku registrisse sattusid ning kas selles on süüdi konkreetsete inimeste lohakus või tehniline viga," ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja, nooremleitnant Taavi Laasik Delfile. "Hetkel kontrollitakse registris olevaid dokumente ning parandatakse vead. Kaitseväe avalikus registris olevate dokumentide hulk on suur ning nende läbivaatamine ja kontrollimine võtab paratamatult aega," lisas ta.

Registris olid Laasiku sõnul avalikuks saanud mõned asutusesiseseks kasutamiseks ehk AK-märkega või sisuga dokumendid, mitte salajased dokumendid. Näiteks distsiplinaarjuurdluste kokkuvõtted koos lisadega. "Konkreetselt julgeolekut puudutavad dokumendid on kaetud riigisaladusega ning neid töödeldakse hoopis teistsugustes süsteemides, riigi julgeolekut kahjustavaid dokumente avalikus registris ning avalikult kättesaadaval ei olnud," kinnitas ta.

Interneti otsingumootoritest leitavate dokumentide vastete osas suhtleb kaitsevägi Laasiku sõnul andmekaitseinspektsiooniga ning uurib võimalusi nende eemaldamiseks.

Teises Eesti Päevalehe artiklis kirjeldatud kanepitarbimise juhtumi kommentaariks ütles Laasik, et kaitseväes väljaõppel olevad noored on läbilõige ühiskonnast ja paratamatult tulevad ka kaitseväkke ühiskonnas eksisteerivad probleemid. "Kaitsevägi ei aktsepteeri mitte mingil juhul ega mingis vormis mõnuainete tarvitamist või väeosas joobes olekut. Seda näitavad ka läbi viidud distsiplinaarmenetlused ja määratud karistused," märkis ta. "Me usaldame oma sõdureid, kes on täiskasvanud inimesed ning peavad teadma, mis on lubatud ja mis mitte. Oleme teinud vajadusel kontrolle ja teeme ka neid edaspidi, kuid ühiskonnas eksisteerivate probleemide lahendamiseks ei piisa ainult kaitseväest," nentis ta.