Just sellist vastust - talle kaitseväes tänavu enam kohta ei leidu - kuulis Kirde riigikaitseosakonnast juunis Paide ühisgümnaasiumi lõpetanud Rainar Õisma, kes soovis kasutada aprillis jõustunud uues kaitseväeteenistuse seaduses pakutud võimalust ning minna juba septembris läbima sundaega enne stuudiumi tegelikku algust. «Mulle öeldi, et minu aastakäigu [1982. sünniaasta] poistel pole lootustki tänavu kaitseväkke pääseda,» rääkis Õisma Järva Teatajale.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul ei suuda kaitsevägi kõiki kutsealuseid vastu võtta, kuna puudub vastav infrastruktuur ning napib koolitamiseks vajalikke ohvitsere ja allohvitsere. «Pole kahtlust, et meie eelistus on võtta haritumaid ja motiveeritumaid inimesi, kes ise soovivad ajateenistusse minna,» tähendas Luik.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna ülem Madis Mikko märkis, et haritud poiste eelistamine kaitseväkke kutsumisel on selge poliitiline juhis kaitsejõudude peastaabile ning riigikaitseosakondadele, mille täitmisega tuleb harjuda. Kui tänavu võetakse kaitseväkke kokku 3230 meest, siis järgmisel aastal peaks see number olema paarisaja võrra suurem, lubas Mikko.

Samas nõuavad kaitsejõudude peastaapi minister Luige allkirjaga saabunud kaitseministeeriumi kaitsepoliitilised juhised järgmisel aastal ajateenijate hulga vähendamist kaitsejõududes ligi poole tuhande võrra ehk 2700 meheni.

Kevadel, kui võeti vastu uut kaitseväeteenistuse seadust, lubasid nii poliitikud kui ametnikud, et kõrgkooli pääsenud noortel on võimalus kohustuslik ajateenistus läbida enne õpingute algust.