Kaitsevägi plaanib pärast 2014. aastat Afganistanis mõõdukat osalust

Eesti jalaväekompanii lahkub Afganistanist hiljemalt 2014. aasta lõpuks, pärast seda planeeritakse Afganistanis "mõõdukat osalust", ütles kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras BNS-ile antud usutluses.

Kaitseväe juhataja ütles BNS-ile, et kaitseväe lahingüksuste äratoomine Afganistanist sõltub poliitilistest otsustest. "See on riigikogu otsustada, kauaks üksused Afganistani jäävad," sõnas brigaadikindral. "Tänaseks on kaitseväele mandaat [Afganistani missioonil osalemiseks] antud käesoleva aasta lõpuni."

"Kaitsevägi lähtub plaanides sellest, mis on praeguse seisuga [poliitilisel tasandil] välja öeldud: me tulime sisse koos ja me lahkume koos," sõnas kaitseväe juhataja. "Meie sõjaline planeerimine näeb praegu ette seda, et me oleme [koos USA, Ühendkuningriigi ja Taani üksustega] oma lahingkomponendiga Helmandi provintsis."

Brigaadikindral märkis, et praeguse seisuga ei ole Eestis langetatud poliitilist otsust lahingüksuste väljaviimise kohta, samas on NATO määranud lahingoperatsioonide lõpetamise tähtajaks 2014. aasta lõpu.

"Kui NATO jääb pärast seda [lahingoperatsioonide lõppu] Afganistanis edasi tegutsema mingis muus funktsioonis kui lahingfunktsioonis, siis meie planeerime - ka see on poliitikute otsustada -, seal [Afganistanis] mõõdukat osalust ka pärast jalaväekompanii lahinguüksuste operatsioonide lõpetamist," ütles kaitseväe juhataja.

Brigaadikindral Terrase sõnul saadab kaitseväegi pärast lahingüksuste väljaviimist Afganistani tõenäoliselt staabiohvitsere, nõustajaid, instruktoreid ja õppejõude.

Kaitseväe juhataja ei täpsustanud, mida tähendab "mõõdukas osalus". "Oluliselt vähem kui praegu," ütles ta. Praeguse Eesti mandaadi suurus on kuni 170 kaitseväelast.