Muret ostetava raketi soomustläbistavuse üle tundis EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas, kelle sõnul ei suuda Spike rakett läbistada mõne Vene tanki esisoomust. Ta päris kaitseminister Jüri Luigele saadetud küsimuses, et hanketingimuste kohaselt peab laskemoon läbistama vähemalt 700 mm soomust, sellal kui modernsema T-90 ega uue T-14 soomus on sellest paksem. T-90 puhul on soomuse paksus 1150-1350 mm.

Hanke kaitseväe poolne vedaja, major Alar Karileet ütles täna kaitseministeeriumis, et nii Spike’i kui teise võimaliku pakkuja, MMP raketi soomustläbivus on vähemalt 700 mm. Tanki esiosa soomuse paksus pole aga ülearu oluline, sest Spike rakett ründab sihtmärki pealtpoolt, tabades tanki vähem soomustatud ülaosa.

Spike raketi puhul saab kasutaja raketti suunata, mistõttu saab raketi juhtija seda suunata tanki kõige õrnema koha pihta. Spike raketil on nn lase – vaatle – korrigeeri võimekus ehk raketi suunda saab muuta, et see tabaks näiteks nurga või künka taga asuvat tanki. Raketi juhtimiseks kasutatakse imepeenikest optilist kaablit, mis muudab väga keeruliseks raketi elektroonilise häirimise. Spike rakett ei kasuta sihtmägi leidmiseks laserkiirt, mis võimaldaks tankil raketti avastada ja kasutada enda kaitsmiseks aktiivseid kaitsemeetmeid.

Spike’iga üsna sarnane pikamaa tankitõrjesüsteem on eelmisel aastal Prantsuse sõjaväe kasutusse jõudnud MMP. Praeguse konkursi tingimusi seati nii, et mõlemad teadaolevad pakkujad saaks ka sellel osaleda, aga hoolimata paberite väljavõtmisest prantslased konkursil pakkumist ei teinud. Nüüd jätkuvad läbirääkimised EuroSpike GmbH-ga.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm kahetses, et prantslased loobusid konkursil osalemisest, sest kaks pakkujat oleks võimaldanud Eestile paremaid tingimusi kaubelda. Mitteosalemine oli siiski nende valik.