Kaitsevägi hakkab mehi 24-tunnise etteteatamisega metsa kutsuma

 (733)
Carl Gustavi laskmine
Carl Gustavi laskmineFoto: Rene Reede, kaitsevägi

Esimene uut tüüpi õppus võib toimuda niipea, kui valitsus selle välja kuulutab, teatas kaitsevägi.

Tänavu kehtima hakanud riigikaitseseaduse muudatus andis kaitseväele loa hakata korraldama lisaõppekogunenemisi. Need on tavapäraseks saanud õppuste kõrval uus meede, mille eesmärk on viia õppuste korraldamise kiirus vastavusse sellega, kui kiiresti arenevad tänapäeva konfliktid. Seni oli kaitseväel kohustus teatada reservi arvatud meestele õppusest ette 120 päeva, mis andis aega rahulikult nn atra seada ja koduseid ning tööasju korraldada. Tänapäeva sõjalised konfliktid aga arenevad tundide ja päevadega. Nii on loogiline, et kaitsevägi vajas võimalust harjutada, kui kiiresti mehed lahinguvalmidusse saab. Juriidilises keeles lisaõppekogunemise nime kandev meede seda ka võimaldab.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduseosakonnajuhataja asetäitja kolonelleitnant Kaido Sirmani sõnul on kaitsevägi nüüd uut tüüpi õppuste korraldamiseks valmis. Millal esimene selline õppus toimuda võib, on praegu lahtine, kuid tuleval aastal võib vähemalt ühte sellist juba oodata. Õppuse alustamiseks on vaja valitsuse korraldust ja seega pole eeldatavalt lähinädalail kiirõppust oodata, sest eeldatavalt ei hakka veel ametisolev valitsus enam sedalaadi korraldust ette võtma ja uuel valitsusel võtab enda sisseseadmine aega.

Kui aga valitsus ükskord vastava käsu annab, paneb see paika nii õppuse aja (see võib kesta kuni 60 päeva), kutsutavate üksuste arvu kui ka selle, kui ruttu õppus algama peaks. Pärast valitsuselt käsu saamist aktiveeruvad esmalt kaitseväe staabid, kelle jaoks on esimene õppus samuti proovikivi, sest ka kõik kaitseväe struktuurid peavad antud ülesannetega kiiresti hakkama saama. Kaitsevägi kutsub reservväelased õppusele kõigi kaasaegses ühiskonnas kasutatavate vahenditega: teade avalikustatakse internetis ja vähemalt ühes üleriiklikus ajalehes, samuti avaldatakse see tele- ja raadioprogrammides kolm korda päevas.

Seotud lood:

Lisaks saadetakse igale kutsealusele, kelle kontaktid kaitseväel olemas on, SMS või helistatakse talle. Samuti saadetakse e-kiri, ja kui õppuse alguseni on piisavalt aega, et postiljonid jõuaks tegutseda, võidakse saata ka tavapärane paberkandjal tähitud kiri. Kolonelleitnant Sirmani sõnul on kaitsevägi pidevalt täiendanud oma reservväelaste kontaktandmete andmebaasi, kuid kutsealuste kiirteavitamine on kindlasti esimene proovikivi, mis õppustel ees seisab.

Suurõppus Siil, kuhu tuli kutsealuseid eeldatavast kohaleilmumisprotsendist isegi rohkem, näitas, et üldiselt tullakse õppustele hea meelega. Lisaõppekogunemiste puhul võib olukord olla keerulisem: kui spetsialistid kutsutakse töö juurest ära väga lühikese etteteatamisega võib see tekitada olukorra, kus mõne töö puhul pole oma tööülesannete üleandmine nii kiiresti korraldatav.

Kolonelleitnant Sirnami sõnul on tööandjad üldiselt olnud reservõppekogunemistele läinud töötajate osas väga mõistvad ja seda loodetakse ka eesseisvate äkkõppuste puhul. Kui lisaõppekogunemise kutse tabab inimest haiguse ajal või välisreisil, tuleb reservistil igal juhul ühendust võtta kutsel näidatud kontaktaadressil ja selgitada asjaolusid, miks ta tulla ei saa. Kolonelleitnant Sirnam hoiatas, et lisaõppekogunemise puhul on reeglid rangemad kui tavaliste õppuste puhul ja iga vabandusega õppusele tulemisest ei pääse.

Lisaõppekogunemiste peamine eesmärk on hinnata üksuste lahinguvalmiduse saavutamist ja harjutada valitsusasutuste ja määratud sõjaaja staapide juhtimistegevust, aga kui reservväelased on juba kodudest välja kutsutud, allüksustesse formeeritud ja nõutud paiknemisalale liikunud siis kasutab kaitsevägi muidugi ka võimalust lasta neil harjutada ka laskmist ja taktikat. Sellele järgneb mõistagi varustuse hooldus ja alles pärast seda saavad reservväelased koju minna.

Kuigi riigikaitseseadus lubaks lisaõppekogunemisele kutsuda põhimõtteliselt korraga 21 000 meest (mõlemad brigaadid) ja seda kuni 60 päevaks, siis tegelikult hakatakse uut tüüpi õppust palju kordi väiksemas mahus. „Räägime siiski kuni sadadest inimestest, mitte tuhandetest,“ ütles kolonelleitnant Sirnam ja lisas, et lisaõppekogunemisi hakatakse korraldama rutiinselt, mis tähendab, et kiirteatise peale lahinguvalmiduse saavutamise harjutamine võib jõuda iga reservväelaseni.

Kaitsevägi tuletab meelde, et kui oma sõjaaja ametikoht ja üksus on reservväelasel meelest läinud, siis saab seda alati üle vaadata riigiportaalist riigikaitse alajaotuse alt.