Kaitsevägi ei panusta psühholoogilisele abile

Eelmise aasta lõpust saati plaanitud psühholoogiteenistus on kaitseväes seni loomata.

Eelmisel pühapäeval võttis oma kodus Pärnus endalt elu Afganistanis kaks jalga kaotanud kaiseväelane Aare Viirmaa. Kaitseministeeriumi esindaja Peeter Kuimeti sõnul ei ole siiani tuvastatud, et ükski endse kaitseväelase enesetapp oleks põhjustatud nende teenistusest kaitseväes või missioonil käimisest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna veebel Marek Kohv märkis, et Viirmaa puhul puudusid kaitseväe spetsialistide hinnangul märgid, et ta oleks kaldunud enesetapule — temaga olid Kohvi sõnul rääkinud nii kaplanid kui ka psühholoogid.

Afganistanis ühe jala kaotanud kaitseväe meedik veebel Jaune Engel rääkis, et erilist järjepidevust psühholoogilise abi andmisel siiski reaalsuses ei ole: "Kui inimene ise pöördub, ja palub abi, siis ta seda  ka saab. Probleem ongi pigem selles, et need inimesed, kellel tõsisemad probleemid on, enamasti ei taha sellest rääkida.”

Engel märkis ka seda, et tegelikult ei toimu mingit spetsiifilist ettevalmistust ka enne missioonile minekut, tema puhul oli selleks lihtsalt üks prohholoogi loeng.

Eesti kaitseväe teavitusosakonnast teatatakse, et posttraumaatiline stressihäire on seni diagnoositud alla ühel protsendil missioonidel käinud kaitseväelastest.

USA armee meditsiinikeskuses Washingtonis märgitakse, et nende sõduritele mõeldud psühholoogilise abi programmidest on ilmnenud, et umbes 10-15 protsendil on olnud posttraumaatiline stressihäire.