Kaitsevägi: Eesti radarijaam ei suuda tuvastada rakettide lennuteed ja maandumispaika

 (216)
Kaitsevägi: Eesti radarijaam ei suuda tuvastada rakettide lennuteed ja maandumispaika
kaitsevägi

Eesti kaitseväe kasutuses olev Kellavere õhuseireradarijaam kiirelt liikuvate rakettide konkreetset trajektoori ei suuda tuvastada. Õhutõrjeradareid, mis seda suudaksid, Eestil pole.

Kaitseväe kodulehe andmetel ei ole Hispaania hävitaja poolt tulistatud raketi asukoht täpselt teada, sest rakett lendab kuni neljakordse helikiirusega ja on näiteks lennukiga võrreldes mõõtmetelt väike objekt.

"Õhuseireradarile jätab rakett küll jälje, kuid puhtalt nende andmete põhjal ei ole võimalik üheselt konkreetset lennuteed ja maandumispaika välja selgitada. Rakettide liikumise tuvastamiseks kasutatakse õhutõrjeradareid, mida Eestil ei ole, sest Eestil pole ka vastava tööulatusega õhutõrjesüsteemi," seisab kaitseväe kodulehel.

Kellavere radar on oluline lüli Balti riikide ühises õhuseiresüsteemis BALTNET ja võimaldab reaalajas koondada tervikpildiks nii Eesti, Läti kui ka Leedu radaritelt kogutud andmed. Samasugused radarid on kasutusel ka peaaegu kõigis NATO liikmesriikides.

Peale õhuruumi seire on radarit koos tsiviilradaritega võimalik kasutada ka lennuliikluse ohutuse parandamise ja meteoroloogiateenistuse huvides.

Kellavere radarijaam ehitati 2003. aastal ja see asub Lääne-Virumaal, Pandivere kõrguselt teisel mäetipul.

Kolmemõõtmeline kaugvaatlusradar maksis 239 miljonit krooni, mis sisaldas ka kogu meeskonna väljaõpet Ühendriikides ja Soomes. Eurodes teeb see 15,27 miljonit eurot.