Kaitseväelastel ja arstidel järgmisel aastal palk tõuseb, õpetajate ja politseinikega on lood keerulised

 (200)
Mereväelased õppusel
Mereväelased õppuselFoto: Karl Alfred Baumeister, Kaitsevägi

Järgmise aasta riigieelarve seis on nii pingeline, et õpetajate, kultuuritöötajate või politseinike palgatõusuks raha ei paista. Küll aga on palgatõusu oodata kaitseväelastel ja meditsiinitöötajatel.

Rahandusminister Martin Helmel tänasel valitsuse pressikonverentsil riigilt palka saavatele inimestele mingit rõõmusõnumit polnud. "Me ei räägi koondamistest ega palgakärbetest, aga ega me väga optimistlikku signaali ei saa välja anda avaliku sektori palgatõusu osas," ütles Helme.

Lõplikult ei ole rahandusministeerium siiski palgatõusu soovi maha matnud, vaid käib intensiivne töö. "Kõikvõimalikud sedasorti eelarve lisakulud eeldavad, et ministeeriumid suudavad pakkuda välja kokkuhoiukohti," teatas Helme.

Üks kriitilisemaid olukordi on õpetajatega, kelle eest haridusminister Mailis Reps lubas võidelda. "Oleme kolm järjestikust aastat sada eurot tõstnud. Ma ei tahaks seda ambitsiooni väga allapoole lasta,” ütles ta eile ERRi veebisaates. Reps nentis, et järgmise aasta eelarve nii ambitsioonikas ei ole. Ta ei osanud öelda, milline võiks olla õpetaja palk järgmisel aastal, aga ta uskus, et see on praegusest kõrgem.

Seotud lood:

Teisipäeval olid esimesed eelarveläbirääkimised. "Oli üsna närvesööv," meenutas Reps.

Päris palju riigieelarvest palga saajaid on ka siseministeeriumi haldusalas. Ministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni sõnul läheb vaatamata riigieelarve pingelisele seisule siseminister siseturvalisuse valdkonna töötajatele ehk ennekõike politseile, päästjatele ja häirekeskuse töötajatele palgatõusuks raha küsima. "Seda, kas palgad tõusevad või mitte, me praegu öelda ei oska," nentis Hanni.

Kultuuriminister Tõnis Lukas rääkis valitsuse pressikonverentsil, et positiivne on see, et palkasid ei kärbita.

On aga kaks valdkonda, mis võivad järgmisel aastal palgatõusu oodata. Nendeks on kaitseministeeriumi haldusala ja meditsiinitöötajad.

Karin Kivipõld kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnast kommenteeris, et kehtivas riigikaitse arengukavas on kokku lepitud, et tegevväelaste keskmine palk hoitakse vähemalt 30 protsenti kõrgemana Eesti keskmisest palgast, eesmärgiga tõsta värbamissuutlikkust, et 2026. aastaks oleksid täidetud kõik ettenähtud tegevväelaste ametikohad. Seetõttu suureneb tegevväelaste palgafond tuleval aastal üle viie protsendi.

Konkreetsete kaitseministeeriumi valitsusala töötajate osas teevad vajadusel palgatõusuotsused juhid. Üleüldist palgatõusu kogu valitsemisalas ette nähtud ei ole.

Eelmisel aastal lepiti kokku tervishoiutöötajate kollektiivlepingus, mis tõstab palkasid nii 2019. kui 2020. aastal. Kollektiivleping tagab tunnitasu alammäärade tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal, suurendab öötöö lisatasu, kehtestab kõrgema töötasu nädalavahetusel töötamise eest ning pikendab iga-aastast lisapuhkust. Kollektiivlepingu tingimuste rahastamiseks järgmisel aastal on haigekassa sõnul raha olemas.

Kaitseväe ja meditsiinisektori palgad sõltuvad paljuski majanduskasvust. Kaitsekulutuste tase tõuseb majanduse mahu kasvades automaatselt, tervishoiukulutused kasvavad koos sotsiaalmaksu laekumisega. Kaitseministeerium ja haigekassa ei pea küsima palgatõusuks riigieelarvest eraldi raha, vaid nad saavad oma eelarve raames ise otsustada, kuidas raha kulutada. Palgatõus võib ära jääda nendes valdkondades, millele pole riigieelarvest kindlat rahastusskeemi ette nähtud ja mis peavad seetõttu palgatõusude jaoks riigieelarvest eraldi raha taotlema.