Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet vastas Delfile, et kaitseväes ei ole viimase aasta jooksul toimunud üldist märkimisväärset palgatõusu. 2009. ja 2010. aastal langesid kaitseväelaste reaalpalgad keskmiselt 15-20 protsendi võrra ning on üldiselt sellele tasemele püsima jäänud. Reaalpalga arvutamisel võetakse lisaks sissetulekule arvesse ka hinnatõusu mõju.

Statistika, mille kohaselt kaitseväelaste palgad kasvasid eelmisel aastal peaaegu sama palju kui inflatsioon ongi Kuimeti sõnul paljuski statistiline ning tingitud mitmest asjaolust.

Kaitseväes on esiteks praegu suur kaadrivoolavus, teenistusest lahkuvad pigem madalamapalgalised kaitseväelased ja teenistusse jäävad pigem kõrgemapalgalised. See suurendab juba puhtstatistiliselt mõnevõrra keskmise palga suurust, kuigi sisuliselt pole palgatõusu toimunud.

Teiseks on mõnede kriitilisemate erialade puhul aasta jooksul väga väikses ulatuses proovitud liikuda tagasi kärbete eelse olukorra poole, kuid rääkida ei saa üleüldisest ja märkimisväärsest palgatõusust.

Suur kaadrivoolavus toob kolmandaks kaasa ka selle, et olemasolev personal peab ära tegema ka täitmata ametikohtade töö, mistõttu võidakse sellisel juhul kaitseväelasele vastavalt maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest. Samas ei tähenda selline olukord Kuimeti sõnul mitte üldist ja märkimisväärset palgatõusu, vaid teenistuses olevate kaitseväelaste töökoormuse pidevat kasvu, mis pole jätkusuutlik, vaid toob endaga kaasa uusi lahkumisavaldusi.

Valitsuskabinet otsustas reedel, et kaitse-eelarve püsib ka järgmisel aastal kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust, et tugevdada esmast iseseisvat kaitsevõimet. Kaitseväe personalikuludes taastatakse majanduslanguse-eelne tase.