Helmandi provintsis asuvas patrullbaasis Pimon teenis Eesti jalaväekompanii Estcoy-8 pool aastat 2009. aastal. Kõigest üks päev peale kohapeal operatsioonide alustamist sai tulevahetuses mässulistega üks Eesti sõdur haavata. Järgnevate kuude jooksul said kolm Eesti kaitseväelast surma ning üks sai isevalmistatud pommi plahvatuses haavata.

Koplimägi rahustas, et aastad 2009 ja 2012 ei ole omavahel võrreldavad. 2009. aastal oli kogu ala valitsusvastaste mässuliste kontrolli all ning patrullbaas Pimon ja selle ümbrus võideldi endale raskete lahingutega valitsusvastaste mässulistega.

"Nüüd võtsime üle liitlasvägede kontrollitava ala. Teades meie kompaniid, hoiavad nad ala enda baasi ümber kindlasti turvalisena," kinnitas Koplimägi.

Peale Pimonist lahkumist on eestlased teeninud patrullbaasis Wahid ning tegelenud selle ümbruse Talibani võitlejatest puhtana hoidmise ja kohalike elanike kaitsmisega. Wahidis oldud aja jooksul on varasemast oluliselt vähem Eesti kaitseväelasi saanud vaenlase rünnakus surma või vigastada.

Asukoht pole ainus muutus, nimelt on muudetud ka eestlastele seatud ülesandeid. Kui seni tegeleti vaid oma vastutusala hoidmisega, siis nüüd kasutatakse neid manööverüksusena, mida saadetakse sinna, kus selle järel on kõige suurem vajadus.

Oluliselt on suurenenud Estcoy-14 tegutsemisala ja nende liitlasüksuste arv, kellega tuleb teha koostööd. Jalaväekompanii tegutseb kogu pataljoni lahingugrupi vastutusalal, mille suuruseks on 600 ruutkilomeetrit. Pataljoni lahingugrupp koosneb omakorda kaheksast jalaväe kompaniist. Sinna kuuluvad jalaväe ja luure allüksused.

Olulise uuendusena hakatakse kasutama nende transpordiks ka helikoptereid, ent helikopteritelt tegutsema ei hakata. "Eesti kompanii on saanud väga hea väljaõppe toimimaks manööverüksusena ja me oleme valmis meile püstitatud ülesandeid täitma," märkis Koplimägi.

Estcoy tegevusprofiili muutmise ettepanek tuli Helmandi väekoondise ülemalt, kelle alluvuses eestlased on. Pimonisse jäädakse seni, kuni neile püstitatud ülesanded saavad täidetud.