Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Tiit Terik sõnas, et muudatuse eesmärk on kasutada riigi ressursse otstarbekamalt.

„Kaitsevägi ei peaks sellise võimaluse tekkimisel täiendavalt investeerima oma kinnipidamisruumide väljaehitamisse või renoveerimisse, vaid saab kasutada politsei- ja piirivalveametil taristut. Lisaks ei tuleks nõuetekohase valve tagamiseks kaitseväel selleks eraldi personali palgata,“ selgitas Terik seadusemuudatuse olulisust. „On igati mõistlik, et erinevad riigistruktuurid teevad omavahel koostööd, et tagada rahalist kokkuhoidu ning olla võimalikult paindlikud,“ lisas ta.

Aresti võib seadusemuudatuse vastuvõtmisel läbi viia edaspidi nii kaitseväe kahes olemasolevas arestikambris kui ka igas politseijaoskonnas, kus selleks võimalus. Küll aga maksab kaitsevägi sel juhul politseile kaitseväelase arestis hoidmise kulud kinni. Igal aastal kahetseb Teriku sõnul arestikambris oma patte ligi 100 kaitseväelast, kes on eksinud näiteks alkoholi või narkootikumide kasutamisega, vägivallatsenud või omavoliliselt teenistusest puudunud.