Kaitseväel raha on, aga palkadeks kulutada ei tohi
Nimelt kehtib praegu Eestis eelarvestrateegia aastani 2014, mis ei näe avalikus sektoris ette tegevuskulude kasvu. See tähendab, et igasugune palgatõus saab tulla kas sama asutuse teiste töötajate arvelt või siis majanduskulude pealt, kui kuidagi õnnestub näiteks kütte või vee pealt vähem maksta.
Või nagu selgitas seda rahandusministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits. "Kehtiv riigi eelarvestrateegia ei näe ette tegevuskulude kasvu. See ei välista aga seda, et asutuse töö paremal korraldamisel tekkiva kokkuhoiuga on vajadusel võimalik heade spetsialistide motiveerimiseks palkasid tõsta."
Just selle avaliku sektori tegevuskulude külmutamise ohvriks on langenudki kaitsevägi. Kaitseväe kulud personalile on enamasti püsinud 30 protsendi kandis, mis võimaldaks väikest palgatõusu suurema vaevata.
Lisaks on peaminister Andrus Ansip lubanud üsna kindlalt, et kaitsekulud kasvavad järgmisel aastal kahe protsendini SKTst. Sellest tulenev täpne kaitse-eelarve kasv pole veel teada, ent tõenäoliselt on tegemist siiski kümnete miljonite lisaeurodega, mida saaks kasutada ka palkade tõstmiseks. Ent just riigi üldise eelarvestrateegia tõttu on kaitseväel raskendatud tegelikult palkade tõstmine.
Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja toetuse alal, kolonel Ants Kiviselg teatas, et "seoses riiklike kärbetega langetati kaitseväelaste palka 2009. aastal 15-18 protsendi võrra, palgatase külmutati, samas on elukallidus vahepeal tõusnud, seega kaitseväelaste reaalpalga langus on veelgi suurem."
Seetõttu ongi kaitsevägi fakti ees, et inimeste hoidmiseks tuleb neil rõhku panna teistele hüvedele. "Kindlasti püüame leida võimalusi inimesi motiveerida edasiste karjäärivõimaluste ja sotsiaalsete tagatistega, seal hulgas pakume kaitseväelastele suuremat kindlustunnet läbi stabiilse sissetuleku," lausus Kiviselg.
Kaitsevägi kaotas juba buumi ajal suurel hulgal tööjõudu, mistõttu kriisi ajal kasutas kaitsevägi võimalust oma ridasid täiendada. Uute inimeste palkamine eeldab palgafondi suurendamist, mille jaoks kaitsevägi on Kiviselja sõnul kaitseministeeriumile juba taotlused esitanud.
