Mikko ei osanud öelda, millal võiks kaitseväe korraldamise seaduseelnõu jõuda valitsusse ja seejärel Riigikokku.
President Lennart Meri avaldas iseseisvuspäeva kõnes pahameelt, et Riigikogu pole kümne aasta jooksul võtnud vastu kaitseväe korralduse seadust.
President ütles, et kuna Eesti Vabariik ei ole presidentaalne riik, siis seetõttu ei saa kaitseväe korraldus mitte mingil juhul tipneda presidendiga, vaatamata sellele, et põhiseaduse kohaselt on president riigikaitse kõrgeim juht. Eesti president ei juhi kaitseväge, lisas Meri.
Riigikaitse juhtimine on riigipea sõnul tunduvalt laiem kui kaitseväe juhtimine. “Kaitseväge peavad juhtima sõjaväelased, mitte ametnikud või poliitikud,” ütles Meri.
Meri sõnul sätestab põhiseadus, et Eesti kaitseväe korralduse määrab seadus. “Sellist seadust ei ole Riigikogu poolt seniajani vastu võetud, isegi mitte alustatud,” ütles ta. “On lubamatu, et Eesti poliitikud on pea kümme aastat eiranud põhiseaduse ja rahva tahet näha kaitseväe korralduse alused ette ühes seaduses, mis sätestaks selged nõuded kaitseväe ülesehitamisele, rahastamisele, tsiviilkontrollile ning põhiseaduslike institutsioonide ja riigiasutuste pädevuse jaotusele kaitseväe küsimustes.”
Presidendi sõnul peetakse praegu kahjuks veel põhiseadusest olulisemaks üksikute poliitikute hetkenägemusi riigikaitsest. “Selle nimel tehakse seadusi ümber ja antakse välja poliitilisi lubadusi,” väitis Meri. “Uue rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu menetlemine on selle kurvaks näiteks.”
Meri leidis, et koos seadusega, mis sätestab, kuidas kaitsevägi peab tegutsema, tuleb vastu võtta seadus selle kohta, kes või mis kaitsevägi üldse on.
Kaitsevägi on Meri sõnul täidesaatva riigivõimu organisatsiooni üks osa, kuid kaitsevägi pole tavaline valitsusasutus, millele saaks laiendada Eesti riigikorraldusest juba tuttavat õiguslikku regulatsiooni.
