Kaitseväekorralduse eelnõu ootab põrumine

Kaitseministeerium saatis lõpuks kooskõlastusringile viisteist aastat puudu olnud kaitseväekorralduse seaduse eelnõu, kuid poliitikud ennustavad eelnõu põrumist.

Just see seadus peab olema kogu kaitseväe tegevuse õiguslikuks raamistikuks ning sellega määratakse ära näiteks kaitseväe juhataja allumine kaitseministrile, tsiviilkontroll kaitseväe tegevuse üle, seni mitmeid tülisid tekitanud käsuliinid ning kaitseväeluure tegevus, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Sellisel kujul see seadus riigikokku ei jõua. Eputamine on ennatlik,” ütles aga eelmine kaitseminister Jürgen Ligi. Tema sõnul nõrgestaks eelnõu vastuvõtmine mitmes valdkonnas tsiviiljuhtimist ning läheks vastuollu ka NATO põhimõtetega. “Ma ei taha detailidesse laskuda, aga kõige rohkem pälvis mu tähelepanu sõjaväeluure,” rääkis Ligi ning lisas, et eelnõuga antaks kaitseväeluurele liiga vabad käed.

“Eesti ei vaja sellist laialivalguvat luuresüsteemi. Olemasolevad kaks asutust (teabeamet ja kaitsepolitsei — toim) suudavad olulise osa ära teha ja sõjaväele peaks jääma ainult sõjaväeluure,” lausus Ligi.

Eelnõu järgi saaks kaitseväeluure kolm ülesannet: ohuallika kohta info kogumine, vastuluure tegemine sõjaväe raamides ning julgeolekukontroll. Luurekeskusele antakse muu hulgas õigus piirata ministeeriumi loal isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ning teeselda isikut või asutust. Selleks võivad sõjaväeluurajad tegeleda isiku varjatud jälgimisega ning jälgida inimeste telefonikõnesid ning e-kirju.

Teinegi varasem kaitseminister Sven Mikser oli eelnõu suhtes kriitiline. “Kui see eelnõu jõuab tõesti sellisel kujul kunagi riigikogu töölauale, siis seda vastu võtta ei saa. See ei lahenda mitut probleem,” lausus ta. Ka Mikser tõstis esile just sõjaväeluure peatüki, kuid ei soovinud üksikasjalikult täpsustada. “Väga selgelt ja üheselt peavad olema vastatud küsimused, mis seostuvad inimeste põhiõiguste, eritoimingute korraldamise ning tsiviilkontrolliga selle üle. Praegu ei ole need piisavalt lahendatud.”

Samas käsitleb kogu seadus kaitseväeluuret vaid loodava luurekeskuse kontekstis, sõjaväeluure peaks aga olema märksa laiem mõiste. “Sisuliselt teeb luuramist iga kaitseväeüksus. Näiteks tavaline missioonil viibiv jalaväeüksus tegeleb info kogumisega, samuti on õhuseire luure,” selgitas kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktika lektor major Riho Ühtegi.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ütles eile õhtul, et tema pole eelnõuga tutvunud ning seega on tal raske seda kommenteerida. “Kui see on tõesti nii, et sõjaväeluuret käsitatakse ainult luurekeskusena, siis ei saa seda eelnõu keegi kooskõlastada. Sõjaväeluure ei ole üks asutus, vaid üks süsteem koos taktikalise, operatiivse ja strateegilise tasandiga,” lausus Laaneots.

Kaitseministeeriumi esindaja ütles, et eelnõu kallal on töötatud alates suvest. “See on valminud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja tihedas koostöös.”

Poliitikud: seaduseelnõu suund on õige

•• Kuigi nii Sven Mikser kui ka Jürgen Ligi tegid kaitseväekorralduse seaduse eelnõule tugevat kriitikat, nõustusid nad, et mitmed asjad saavad eelnõuga ka varasemast selgemaks.

•• “Positiivne on kahtlemata see, et kaitseväge nimetatakse selgelt täidesaatva võimu asutusena. Alluvussuhted kaitseväe juhataja ja kaitseministri vahel saavad selgelt kirjeldatud,” ütles Mikser ning lisas, et kuigi eelnõuga saab edasi töötada, siis paraku on ka mitmeid lahendamata küsimusi.

•• Ligi pidas tähtsaks, et seadusega lahendatakse ka seni tülisid tekitanud käsuahelate teema. Nimelt defineeritakse eelnõus lõpuks mõiste “käsk” ning reguleeritakse, kes tohib kellele käsku anda.

•• Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Kadri Must tervitas kaitseväe tegevust reguleerivate aktide koondamist ühte kohta. “Samas, arvestades, et kogu seaduseelnõu on asetunud kaitseministeeriumi-peastaabi võimuvõitluse konteksti, on raske uskuda, et käesolev tekst seda küsimust loodetud määral lahendab,” lausus Must.