Kaitseväe maine on hea, kuid kriitikud kurdavad organiseerimatust ja ülemuste ülbust
Ajateenistusega jäi rahule 69 protsenti mullu reservi arvatud normeestest ja ei jäänud 30 protsenti, ütles kaitseuuringute keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk uuringu "Arvamused kaisteväest enne ja pärast ajateenistust" tutvustusel.
Rahulolu on aastate lõikes olnud kõikuv. Aasta varem oli see 65 protsenti, 2010. aastal 78 protsenti ja sellele eelnenud aastal samuti 65 protsenti.
„Need, kes ei olnud rahul, toovad välja ajateenistuse organiseerimatust ja ülemuste üleolevat suhtumist,“ kõneles Kivirähk. „Läbiv teema uuringus on olnud see, kas kogu ajateenistuse kestvus on sisustatud ratsionaalselt. Kõrgema haridustasmega reservväelased leiavad seejuures, et ajateenistuse periood võiks olla lühem.“
Kivirähk tõi välja, et rahulolu erinevate väljaõppekeskuste vahel on ühtlustunud ja rahulolematute osakaal ei ületa üheski pataljonis 35 protsenti.
Eelkõige on hinnangud madalamad uuendusmeelsusele ja tehnilisele varustatusele.
Arusaam kaitseväe demokraatlikkusest jaguneb kaheks. Küllalt suur osa arvab, et kaitsevägi on üks osa ühiskonnast, kus peavad kehtima samasugused õigused nagu tsiviilelus.
Venekeelsed noored ootavad paremat eesti keele oskust, soovitakse omandada ellujäämise oskusi, planeerimisoskusi, meeskonnatöö oskusi. Küllalt paljud loodavad ajateenistuses täiendada autosõidu oskust.
Kokkuvõttes tõdes Kivirähk, et üldjuhul tullakse ajateenistusest välja enesekindalmatena ja organiseeritumatena. Neist, kes jäid ajateenitusega rahule, oleks 70 protsenti valmis ka õppekogunemistel osalema.
Soov jätkata teenistust kutselise kaitseväelasena on reservväelaste hulgas viiel protsendil kindlasti, kaks protsenti on tõenäoliselt nõus ja veel 35 protsenti kaaluks seda sõltuvalt tingimustest.
Kivirähk rääkis, et kaitseväe maine on üldiselt hea ja ajateenistusse suhtumine on Eesti elanike hulgas positiivne – üle 90 protsendi peab seda vajalikuks. Võrdluseks tõi Kivirähk Läti, kus ajateenistusest loobuti just rahva arvamusele tuginedes.
Küsimusele, milliste tunnetega lähete ajateenistusse, vastas 27 protsenti, et nad lähevad ajateenistusse hea meelega, kuid umbes neljandik on ka neid, kellele see ei meeldi.
Kivirähk märkis, et oluliselt mõjutab ajateenistusse suhtumist keskkond. Kui vanemad ja sugulased-sõbrad on valdavalt positiivselt meelestatud, siis on näha, et tööandjate suhtumine on kõige häirivam tegur. Umbes viiendik mainis, et tööandja suhtumine ajateenistusse on pigem halb. „Kui mees läheb ajateenitusse töökohalt, siis tekib tal mure ka selle pärast, kas tema töökoht on alles ka pärast ajateenistust,“ sõnas Kivirähk.
2013. aastal kooli lõpetavatest tüdrukutest seitse protsenti oleks ise kindlasti huvitatud ajateenistuse läbimisest. Võib-olla sooviks seda teha umbes veerand tänavu kooli lõpetavatest neidudest.
Uuring näitab, et ajateenistuse eel ei oska noored enda jaoks vajalikku infot üles leida. Kõige usaldusväärsemaks peetakse infot sõbralt, kes on juba ajateenistuses käinud, seejärel tulevad infotrükised ja veebilehed. Oluliseks peetakse riigikaitseõpetuse tundides saadud infot. Eriti hästi on informeeritud need noormehed, kes on varem kokku puutunud kaitseliiduga.
Uuring toimus kuuendat aastat järjest. 2012. aastal vastas küsitlusele 1207 kutsealust ja reservi arvatutest vastas 522 meest.
