Kindralleitnant Riho Terrase sõnul on oluline, et julgeolekuolukord Euroopas ning selle naabruses saaks Euroopa Liidu poolt asjakohaselt arvesse võetud, sest liikmesriikide ootused ning soovid Euroopa Liidu kaitsedimensiooni arendamise osas on otseselt seotud inimeste igapäevaste julgeolekumuredega. "Kindlasti ei võta Euroopa Liit üle NATO kohta, sest Euroopa Liidu sõjalised võimed ning ambitsioon on suunatud eelkõige operatsioonidele väljaspool Euroopat. NATO on ja jääb Eesti jaoks kõige olulisemaks julgeolekutagajaks. Euroopa Liidul on aga mitmeid olulisi võimekusi, mis aitavad julgeolekut veelgi tugevdada," ütles Terras.

Kaitseväe juhataja rõhutas ressursside suurendamise vajadust Euroopa Liidu kaitsevaldkonna arendamisel. "On selge, et kui Euroopa Liit soovib endale suuremat rolli julgeoleku- ning kaitsedimensioonis, siis peavad liikmesriigid olema valmis sellesse ka investeerima. Olemasolevate võimaluste baasil on keeruline eeldada paremat kaitset.

Julgeolekuolukorrast tingituna tuleb paljudel riikidel paratamatult kaitsekulutusi tõsta," ütles Terras.

Lisaks globaalstrateegia teemalisele arutelule anti kohtumisel osalenud Euroopa Liidu kaitseväe juhatajatele ülevaade sõjalistest missioonidest Vahemerel, Aafrika looderannikul, Malis, Somaalias ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Sõjalist komiteed juhib alates 2015. aasta novembrist Kreeka kindral Mikhail Kostarakos.