Eriti tõstis kaitseväe juht esile allohvitseride panust. "Kaitseväe allohvitserid on meie raudvara, kelle teadmised ja kogemused on ohvitseridele kindlaks toeks nii lahingus kui väljaõppel," vahendas kaitseväe peastaap Terrast.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles ka, et parimaks sõjaliseks valmisolekuks on oluline kõrgel tasemel väljaõpe ning rõhutas tänavuste Eesti ja rahvusvaheliste suurõppuste olulisust liitlassuhete süvendamisel ja riigi kaitsmisel. “

"Eesti riigi kaitseks tuleb valmis olla nüüd ja praegu, aga ka homme ja kaugemas tulevikus. Selleks tuleb liitlastega koostööd teha ning vaim värske hoida,"” ütles brigaadikindral Terras.

President Toomas Hendrik Ilves meenutas pidulikul aastapäeval, et ajal, mil näeme ja tajume teravalt suhtluskriisi ühiskonnas, usaldab 79 protsenti Eesti elanikest kaitseväge ning 92 protsenti peab ajateenistust jätkuvalt vajalikuks.

Riigipea kinnitas kaitseväelastele, et riik võtab vastutuse ka lahingust naasvate sõdurite eest ning siin tuleb pideva tähelepanu, kestva hoole ja mõistmisega suhtuda sellesse, et nii mõnigi lahing või vahejuhtum kodust kaugel võib kaitseväelase jaoks kesta väga pikalt. “

"Terviklik, praegustele ja endistele kaitseväelastele ning nende lähedastele tuge pakkuv veteranipoliitika on riigi otsene kohustus,"” kinnitas riigipea.

Kaitseväe juhataja andis koos Riigikaitse Arendamise Sihtasutuse esindajate reservohvitseride major Toomas Lumani ja major Neinar Seliga üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemia major Janno Märgile ja veebel Tarmo Mägile. 3200 euro suurust preemiat annab välja Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.

Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate ja alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.

Kaitseminister Urmas Reinsalu andis üle kaitseministeeriumi preemiad Balti kaitsekolledžži ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste parimate lõputööde eest. Esmakordselt välja antud preemia pälvisid major Andris Sprivul, kapten Meelis Loik ja nooremleitnant Allar Tulik.

Kaitsevägi loodi 1918. aasta 16. novembril, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.