Ukraina kriisi ajal levis internetis mitmeid pealt kuulatud telefonivestlusi ning üks neist oli Eesti välisminister Urmas Paeti ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Margaret Ashtoni vahel 26. veebruaril toimunud telefonikõne. Internetti lekkinu põhjal vestlesid Paet ja Ashton üpris üldisel moel Ukrainas toimuvast.

Sündmust kommenteerides ütles Paet, et Catherine Ashtoniga peetud kõne sisu ja mõte oli anda edasi Kiievi meeleolu, emotsiooni ja sündmusi. Päev varem ehk 25. veebruaril oli Paet viibinud Kiievis. "See oli päev, millest paar päeva varem oli inimesi tapetud ja vigastatud, pinged ja ärevus olid kõrgel," meenutas ta.

Kuna välisministri ametialaste telefonikõnede seadusevastase pealtkuulamisega kaasneb oht Eesti julgeolekule, määras juhtiv riigiprokurör kriminaalasja menetlemiseks kaitsepolitseiametile.

Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Carol Merzin ütles Delfile, et kriminaalmenetlus kestab ja lisas, et „pealtkuulamine vastab sõnumisaladuse rikkumise paragrahvile, mille eest saab süüdimõistmise korral karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega."

Esialgu arvati, et pealtkuulamine ei ole toimunud Eestis. Sellest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus kuriteo osas, mis on pandud toime Eesti kodaniku vastu.