„Arengukava näeb ette kaitseväe kiirreageerimisvõime tõstmist, isikkoosseisu suurendamist, kaitseliidu juhtrolli territoriaalkaitses, uut relvastust ning varustust,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.

Kaitseministri sõnul on kaitseväe ohvitserid ja kaitseministeeriumi ametnikud terve aasta analüüsinud ja planeerinud ning välja on töötatud Eestile parim sõjalise kaitse lahendus.

„Luuakse kaks täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud jalaväebrigaadi, millel on kiirreageerimisvõime. Tunduvalt areneb kogu kaitseväe võitlusvõime ja tulejõud, sest relvastusse võetakse jalaväe lahingumasinad, iseliikuvad suurtükid ja kaasaegsed tankitõrjeraketikompleksid,“ lausus kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe.

Kaitseministri sõnul paneb arengukava relvastuse arendamise kõrval rõhku kaitseväe kõige hinnalisemale varale – kogemustega kaitseväelastele. „Kavatseme suurendada tegevväelaste arvu 3600 inimeseni ning oleme eraldanud palgafondi lisaraha, mis võimaldab tõsta 1. aprillist 2013 tegevväelaste palku keskmiselt 18,7 protsenti,“ ütles Reinsalu.

„Arengukava koostajad on tublisti pingutanud. Kaitseväelaste palgatõusu võib pidada üheks suurimaks õnnestumiseks,“ ütles nõukoja esimees Leo Kunnas.

Kolmapäeval avalikkusele tutvustatud riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 esitab kaitseministeerium valitsusele kinnitamiseks uue aasta alguses. Pärast arengukava heakskiitmist  valitsuses koostatakse arengukavale rakenduskava, mis sätestab arengukava elluviimise ajaraami.

Kaitseministri nõukoja eesmärk on analüüsida erinevaid valdkondi Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitikas, nõustada kaitseministrit ning seeläbi kaasata riigikaitse arendamisse erinevaid inimesi ja mõtteviise.

Nõukotta kuuluvad Leo Kunnas, Iivi Anna Masso, Leo Mõtus, Erik Reinhold, Aivar Riisalu, Hannes Toomsalu, Toomas Luman, Toomas Peek, Jaak Valge, Eerik-Niiles Kross, Toomas Hiio, Raivo Tamm, Tõnu Tannberg, Vello Väinsalu, Martin Hurt, Kaido Pihlakas ja Andres Anvelt.