„Euroopa liidu kaitsekoostöö jätkub Eesti eesistumisest saadud hooga käsikäes NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevnemisega. Näeme vajadust Euroopa kaitsekoostöö järele, mis täiendab NATO kollektiivkaitset, väldib üleliigset bürokraatiat ja toetab liikmesriikide vahelist kaitsekoostööd sõjaliste võimete arendamisel,“ ütles Luik.

Eesootavatel Euroopa liidu mitmeaastase finantsraamistiku (2021-2027) kõnelustel peab Eesti oluliseks, et sõjaliseks mobiilsuseks planeeritud 6,5 miljardit eurot investeeritakse vaid kahese kasutusega transporditaristu arendamiseks, toetades seeläbi liitlaste üksuste ja tehnika liigutamist NATO kohaloleku ja õppuste raames.

Kui märtsis kinnitasid Euroopa liidu kaitseministrid esimesed 17 koostööprojekti liikmesriikide tihendatud kaitsekoostöö algatuse PESCO raames, sealhulgas Eesti poolt soovitud sõjalise mobiilsuse vallas, siis käesoleva aasta lõpuks saavad kinnitatud täiendavad projektid.

„Eesti on selle tarbeks esitanud innovaatilise mehitamata maismaasüsteemide projekti, mille vastu on juba huvi näidanud ka suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa. Nutikate ja uuenduslike kaitsetehnoloogiate ja toodete arendamisel on tähtis, et Euroopa liit oleks paindlik kolmandate riikide kaasamisel ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete piiriülese tegevuse toetamisel“, märkis Luik.

Lisaks arutasid kaitseministrid EUNAVFOR MED Sophia'ga tulevikuga seonduvat. Missiooni mandaat lõppeb 2018. aasta lõpus. Operatsioon EUNAVFOR MED Sophia on EL-i mereväeoperatsioon, mille eesmärk on peatada inimsmugeldajate ja inimkaubitsejate ärimudel Vahemere lõunapiirkonna keskosas.

Kaitseminister Luik kohtus Viinis ka Hispaania kaitseministeeriumi riigisekretäri Admiral Juan Fransisco Martínez Núñez’iga, kellega rääkisid augusti alguses Hispaania lennukiga toimunud raketiintsidendist. Rõhutades NATO Balti õhuturbe rotatsiooni vajalikkust, lubasid Eesti ja Hispaania jätkata infovahetust kahepoolselt ning NATO-ga intsidendi lõppjäreldusteni jõudmisel.

Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel Viinis 29.-30. august osalesid ka NATO asepeasekretär Rose Gottemoeller ja ÜRO asepeasekretär rahuvalve alal Jean-Pierre Lacroix, et arutada ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu koostöövõimalusi Lääne-Balkanil.