Parasjagu EL-i eesistujariigiks olev Soome korraldas Helsingis Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametliku kohtumise, kus karmide julgeolekuküsimustega tegelema harjunud ministrite ette pandi kaitsevallas isegi natuke ootamatu teema – kuidas kliimamuutused kaitsevaldkonda mõjutavad ja mida Euroopa kaitseväed peaksid üleilmse ebameeldivusi valmistava protsessi pehmendamiseks ise tegema.
Eesti kaitseminister Jüri Luik tõi kohtumisel välja, et tegelikult mõjutavad kaitseväe tegevused keskkonda ehk isegi natuke ootamatus vaatenurgast täitsa positiivselt ning kaitsevaldkonnas saab päris palju ära teha.
Polügoonid kui kaitsealad
„Ma tõin siin näiteks kõik selle, mis puudutab polügoone. Need on hiigelsuured alad, kus tulistamine käib ainult väga väikeses piirkonnas. Kõik muu on niinimetatud ohutusalad. Ja neil ohutusaladel on Eestis näiteks looduspargidki. Kuna neil aladel ei või arendada mingit majandustegevust, siis paradoksaalsel kombel on need alad lindude-loomade eluks palju ohutumad ja paremad alad, kui mitmed teised,“ rääkis Luik kohtumise järel Helsingis Delfile.
Ta tõi välja, et teised ministrid tõstatasid teema seoses üle maailma olevate operatsioonipiirkondade puhtana hoidmisest. „Igal ühel olid oma teemad – näiteks rõhutati ka seda, et kui operatsioonipiirkondadest tõmmatakse välja väed, siis ei tohi sinna jätta suurt prügimäge ja vanu soomukeid, vaid ala peab saama puhtaks.“
Kaitseministri sõnul on selle valdkonna jaoks tegemist natuke uue ala ja teemaga ning erinevate riikide kaitseministrid alles tekitasid seda tunnetust, et kuidas seda omakeskis käsitleda.
Kaitsevägi saab kliimakava
Võrreldes paljude teiste Euroopa armeedega võib arvata, et Eesti kaitsevägi on tegelikult kliimamuutuste osas üpris heal positsioonil. Seda eelkõige seetõttu, et kaitsevallas on tohutult investeeritud uutesse tänapäevaste küttesüsteemidega hoonetesse ning ka moodsamasse masinaparki. Luik oli kohtumise järel täitsa nõus, et Eesti suuruselt teine organisatsioon peaks saama ka oma kliimakava või täpsema analüüsi, kuidas on süsinikujälge vähendatud või seda tulevikus tehakse.
„Ma arvan, et see on väga õige, tegelikult teeme sellist analüüsi pidevalt, kui ehitame uusi objekte või sooritame oste. Ja oleme panustanud ka üldiselt Eesti keskkonnakaitsesse. Aga ma arvan, et selline süsteemsem kava iseenesest on vajalik. Me kindlasti teeme selle,“ sõnas kaitseminister.
Biokütus jääb kõrvale
Erinevates Euroopa riikides on kaitseväed arutanud ka seda, kas riigikaitses saab minna kaasa EL-i autokütuste reeglite muutumisega, mille järgi segatakse puhtalt fossiilkütuseid väikese osa biokütuse lisanditega. Kui näiteks Soomes on kaitseväe seisukoht, et neil tuleb muutustega sammu pidada, siis Eestis tahab kaitsevägi biolisandiga kütuse kasutamise nõudest erandit saada.
