Aaviksoo kinnitas keskerakondlase Lauri Laasi arupärimisele vastates, et ajakirjanduses välja toodud lepingupunkti, mis annab õiguse nõuda leppetrahvi kuni 30 protsenti lepingusummast juhul, kui kaitseministeerium taganeb lepingust selle olulise rikkumise tõttu ei saa kohaldada, sest tšehhide rikkumised nii olulised ei ole, selgub riigikogu stenogrammist.

Tšehhi firma Sans Souci lubas Aaviksoo sõnul Vabadussõja võidusamba ehitada 55 miljoni 232 498 krooni eest ja sai sellega ka hakkama, sest praeguseks on olemas nii kasutusluba kui sündinud ka avamine.

“Ehk siis selle õiguse nõuda leppetrahvi ja mitte nõuda tagasi, nagu siin väidetakse, 30 protsenti lepingu summast ehk siis 16 miljonit 569 tuhat 749 krooni ja 40 senti sünnib siis, kui lepingust taganetakse, kusjuures tuleb silmas pidada, et sellisel juhul on tegemist maksimaalse võimaliku nõudega,” selgitas Aaviksoo.

“Üldjuhul on tegemist situatsiooniga, milles tellija kaotab huvi lepingu edasise täitmise vastu. Antud juhul oleks see tähendanud võidusamba ehitustööde katkestamist enne monumendi valmimist. Tööde teostamise ajal ei ilmnenud aga niivõrd olulisi rikkumisi, mille puhul oleks Kaitseministeerium pidanud põhjendatuks monumendi rajamise ehitustööde katkestamist ja Sans Souci s.r.o-ga koostöö lõpetamist. Seega ei ole monumendi avamiseni ja kasutusloa saamiseni esinenud alust viidatud 30 protsendi leppetrahvi nõudmiseks,” kommenteeris kaitseminister.

“Taganemisavalduse esitamine olukorras, kus kaitseministeerium on objekti vastu võtnud ja kasutab seda ning ilmnenud puudused on mõistlikult kõrvaldatavad, ei ole taganemine üldjuhul kohtupraktikas aktsepteeritav õiguskaitse vahend, kuivõrd kirjeldatud olukorras võib tegemist olla ebaproportsionaalse meetmega. Lepingut tuleb tõlgendada koos kohalduva seadusjärgse, antud juhul põhiosas võlaõigusseaduse regulatsiooniga ning arvestada vastava kohtupraktikaga. Kaitseministeerium ei näe ka täna õiguslikku alust 30 protsendi leppetrahvi nõudmiseks,” lõpetas Aaviksoo.