Kaitseministeeriumi kantsler: NATO idatiiva riikide kaitsekoostöö süveneb
„Eesti koos ülejäänud NATO idatiiva riikidega on ühel nõul, et NATO heidutus- ja kaitsehoiakus on veel lünki, seda nii planeerimise, jätkuvägede tugevduse kui õhukaitse vallas,“ sõnas Prikk.
„Kohtumisel räägiti ka sõjalisest panustamisest NATO valmidusinitsiatiivi, mille raames luuakse 2020. aastaks kõrges valmiduses maa-, õhu- ja mereväe võimeid,“ lisas Prikk.
Euroopa Liidu eesistuja Rumeenia juhtis B9 riikide arutelu Euroopa kaitsekoostöö initsiatiivide ja tuleviku osas.
„Konsensuslikult rõhutati vajadust teha Euroopa Liidus tihedat koostööd strateegiliste partnerite USA ja Ühendkuningriigiga, seda nii PESCO, Euroopa kaitsefondi kui sõjalise mobiilsuse vallas,“ märkis Prikk.
Kantsler Prikk pidas kahepoolseid kõnelusi ka Poola asekaitseministri Tomasz Szatkowskiga, kellega räägiti NATO juhtimisstruktuurist ja väehoiakust Balti regioonis.
„Eestit ja Poolat seob väga tihe ja nähtav kaitsekoostöö. Poola panustab nii Balti õhuturbesse, liitlaste lahingugruppi Lätis ning peatselt ka Eesti, Läti ja Taani juhitud Põhjadiviisi peakorterisse,“ rõhutas Prikk. Lisaks osaleb Poola õppusel Kevadtorm 2019.
B9-riikideks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. Tavapäraselt osaleb B9 kohtumisel ka Ameerika Ühendriikide esindaja.
B9-riikide kaitseministrite kohtumist võõrustasid Poola president Andrzej Duda ja Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak.
