Kaitseministeerium: Rogozin ei arutle julgeoleku üle tõsiselt

 (18)
Dmitri Rogozin
AFP/Scanpix

Venemaa alalise esindaja NATO juures Dmitri Rogozini avaldus, et küberkaitse laiendamine alliansi kollektiivkaitse põhimõtetele on utoopiline provokatsioon, ei üllatanud Eesti kaitseministeeriumi.

„Loomulikult panime härra Rogozini intervjuud ja seal öeldut tähele, kuid ei ole selle üle üllatunud, kuna oleme selliseid lahmivaid avaldusi ka varem kuulnud. Seda tuleb pidada eelkõige tolmu üleskeerutamiseks, mitte aga tõsiseks viisiks julgeolekuküsimusi arutada,“ ütles kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Jonatan Vseviov reedel BNS-ile.

Ta ütles, et Eesti kui küberründeid vahetult kogenud riik on üks sellealase rahvusvahelise koostöö aktiivsemaid propageerijaid, kes taotles 2007. aastal Venemaalt abi küberrünnakute põhjustajate väljaselgitamisel, kuid need Eesti koostööpalved jäid sisulise vastuseta.

„Edasivaatavalt peaksid aga kõik riigid, kes soovivad küberkuritegevuse vastu koostöiselt tegutseda, alustuseks liituma Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga, mida Venemaa kahjuks teinud ei ole,“ lisas Vseviov.

Rogozin ütles BNS-ile antud intervjuus, et Eesti ettepanek laiendada alliansi kollektiivkaitse põhimõtet ka NATO liikmete vastu suunatud küberrünnakutele on "utoopiline ning sisaldab endas liiga palju provokatsiooni, mistõttu USA ja NATO seda toetama ei peaks".

"NATO kollektiivkaitset küberrünnakute vallale laiendada pole võimalik. Küberrünnakuid võivad algatada nii riigid kui ka üksikud häkkerid. Julgeoleku eest vastutavatel organisatsioonidel peavad olema instrumendid väljakutsetele reageerimiseks. Ent alliansil pole hädavajalikke ressursse," ütles Rogozin BNS-ile antud usutluses.
"Kuidas saaks NATO küberrünnakutele reageerida - visata häkkerite majadele tuumapomme?" küsis ta.

Rogozini hinnangul võiks küberrünnakute puhul pigem jutt käia Washingtoni leppe 4. paragrahvi rakendamisest, mis näeb ette alliansi riikide kiirkonsultatsioone.

Venemaa esindaja leiab, et kui NATO soovib vastu seista küberrünnakutele, siis peab ta transformeeruma sõjalisest alliansist rahvusvaheliseks julgeolekustruktuuriks.

"Otsus avada Tallinnas NATO küberkaitse keskus oli tendentslik ja rumal. Kui Eesti on tõepoolest mures oma kübersüsteemide julgeoleku pärast, siis oleks ta pidanud algatama rahvusvahelise koostöö, kaasa arvatud Venemaa Föderatsiooni esindajate kaasamisega. Ainult sellisel juhul oleksid tema jõupingutused efektiivsed," märkis Rogozin.