Kaitseministeerium probleemsest Nursipalu laskeväljast: sõit teisele harjutusväljakule tähendaks kaitseväele suurt aja- ja rahakulu
Kaitseministeeriumi nõuniku Andres Ideoni sõnul ei ohusta kaitseliit Nursipalu piirkonnas laskeharjutusi läbi viies kaitsealuseid loomi ning kaugele harjutama sõitmine tähendaks kaitseväele aja-ja rahakulu.
"Harjutusväljadel on moodustatud kaitsealad just seetõttu, et oma suletud iseloomu tõttu on liikidel seal hea olla, lindudel-loomadel ja taimedel on seal turvalised elupaigad ja kasvukohad," sõnas ministeeriumi infrastruktuuriosakonna keskkonnanõunik Andres Ideon Delfile.
Ideoni sõnul on kaitsevägi ja kaitseliit on Nursipalu piirkonnas laskeharjutusi läbi viinud juba 20 aastat, kuid hoolimata aktiivsest väljaõppest on harjutusvälja ja selle lähistel paiknevate kaitsealuste isendite arvukus aasta-aastalt hoopis täienenud.
Kaitseministeerium ei ole tema sõnul vastu ettepanekule luua Nursipallu looduskaitseala. "Samas on Nursipalu ja seda ümbritsevad loodusväärtused on juba praegugi kaitse all – moodustatud on kaitsealuste liikide püsielupaigad, kus kehtivad piirangud. Ka võimaliku looduskaitseala moodustamise järel saab kaitsevägi ja Kaitseliit toimetada väljaõppeks mõeldud aladel ning looduskaitsealal kaitstavate loodusväärtuste asukohtades areneb loodus omasoodu," selgitas Ideon.
Ideoni sõnul tähendaks sõitmine teise harjutusväljakule Eesti kaitseväele suurt aja- ja rahakulu. "Nursipalus harjutavad Lõuna-Eesti üksused ja õppeasutused: Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kadetid ja Lahingukoolis allohvitseriks õppijad, Kuperjanovi pataljoni ajateenijad ning Kaitseliidu Võru maleva kaitseliitlased. Kõik nad harjutavad seal oma kodukandi kaitsmist," sõnas Ideon.
Kodanikeühendus Inimsõbralik Nursipalu pöördus Rõuge vallavolikogu poole, et peatada Rõuge valla üldplaneering kavandataval kujul vastu võtmata, sest see loob võimalused Nursipalu kaitseväe harjutusvälja rajamiseks. Harjutusvälja üle on maid jagatud juba aastaid.
Pöördumise koostajate sõnul on isegi jahimehed loobunud jahipidamisest Keretü soos ja selle lähiümbruses, sest ala on läbipääsmatu, kuigi väga ulukirikas, ning seda piirkonda on õnnistatud paljude haruldaste linnuliikidega, mille osas esitati ekspertide poolt seisukoht, et tuleks liita Natura linnualadega.
"Aastal 2003 alustas kaitseministeerium kampaaniat endise nõukogude sõjaväeosa kohandamist ja laiendamist 100 hektarilt 3000 hektarini. Enne seda tehti 2003. aasta aprillis tänaseni teadmata väekontingendi poolt ööpäev läbi raskerelvastusega sarnast paugutamist, mis tegi kohaliku elanikkonna väga ettevaatlikuks, sest mürsu lõhkemise taoline müra oli häiriv isegi 8 kilomeetri kaugusel. Mina kui pikaajalise staažiga jahimees mäletan väga selgelt kõigi sõraliste kadumist ligi kuuks. Sellest ajast algas rahva poolt terav vastuseis harjutusväljaku võimalikule laienemisele," selgitas Aare Vumba organisatsioonist Inimsõbralik Nursipalu.
