Kaitseministeerium: NATO maaväeüksused võiksid Balti riikides alaliselt olla

Lisaks õhuturbeoperatsiooni laiendamisele Ämarisse võiks NATO kohalolekut ja heidutust tugevdada liitlaste maaväeüksuste alaline kohalolek Balti riikides, ütles kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran täna Roostal XXX kõrgemate riigikaitsekursuste avakõnes,

Marrani sõnul on täna alanud riigikaitsekursused erilised, kuna need toimuvad kriitilisel ajahetkel nii Eesti kui kogu euroatlantilise julgeolekuruumi jaoks. „Seoses Krimmi annekteerimisega Putini režiimi poolt pole rünnaku all mitte ainult Ukraina, vaid kogu rahvusvaheliste suhete ja Euroopa julgeolekukorralduse põhimõtted,“ ütles kantsler.

Marrani sõnul on väga oluline, et USA ja kogu läänemaailm ei vajuks lähiajal mugavustsooni ega läheks Putini näilise de-eskalatsiooni õnge. „Lääs ei tohiks Vene Föderatsiooni poolset eskalatsioonist hoidumist – näiteks mittetungimist Ida-Ukrainasse – tõlgendada kui kriisi de-eskalatsiooni,“ ütles Marran.

Tema sõnul peab NATO lähinädalatel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete paketi. „Parim võimalik lahendus NATO kohaloleku ja heidutuse tugevdamiseks lisaks Balti õhuturbeoperatsiooni laiendamisele Ämarisse oleks liitlaste maaväeüksuste permanentne kohalolek Balti riikides,“ ütles Marran.

Tänasest kuni reedeni kestvate XXX kõrgemate riigikaitsekursuste jooksul saavad kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast. Samuti kuulavad kursusel osalejad loenguid rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst, Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust.

Kursustel esinevad ettekannetega teiste seas peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, välisminister Urmas Paet, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning kaitse-, välis- ja siseministeeriumi ametnikud ja kaitseväe ohvitserid.