Üks kaitseväe suurimaid missioone järgmisel aastal saab olema osalemine NATO 1. miinitõrjeeskaadris, mis on reageerimisjõudude NRF osa, kuhu panustatakse ühe miinijahtija, kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonna ja kuni viie staabiohvitseriga.

Samas mahus osaleb Eesti NATO 1. miintõrjeeskaadris ka tänavu. NATO reageerimisjõud NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab läbi viia sõjalisi operatsioone kõikjal maailmas. NRFi tegevus on otseselt seotud Eestiga, sest pärast Venemaa agressiooni Ukrainas saatis NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove NRFi koosseisus olev NATO 1. miinitõrjeeskaadri püsivalt Läänemerele.

Kuni 50 kaitseväelast on plaanitud osalema Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus. ELi lahingugrupid on 15-päevase reageerimisajaga sõjalised üksused, mida Euroopa Liit saab kiirelt kasutada rahvusvahelises kriisiohjes. Eesti kaitseväelased on alalises valmisolekus Eestis.

Eesti kavatseb saata kuni 25 kaitseväelast NATO juhitavale Afganistani jätkumissioonile Resolute Support Mission. Tegemist ei ole lahingmissiooniga, vaid väljaõppe- ja nõustamismissiooniga.

Samuti taotleb kaitseministeerium riigikogult kümne kaitseväelase mandaadi pikendamist ELi väljaõppemissioonil Malis ja osaluse suurendamist ÜRO rahuvalvemissioonis MINUSMA. Hetkel teenib MINUSMAs kaks Eesti staabiohvitseri, kuid plaan on osalust tõsta kümnele kaitseväelasele.

Lisaks sellele on plaanis pikendada kolme kaitseväelase mandaati, kes osalevad NATO rahutagamisoperatsioonil KFOR Kosovos ja kuue kaitseväelase mandaati, kes osalevad ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO Lähis-Idas. Samuti taotleb kaitseministeerium mandaati kuni viie kaitseväelase saatmiseks NATO või ELi uue sõjalise operatsiooni staapi juhul, kui selline luuakse.

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis riigikogu. Valitsuses arutlusele tulevate otsuse-eelnõude vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi häälteenamust.

„Välismissioonidel osalemisega täidame oma kohustusi, mis meil rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena on," ütles kaitseminister Sven Mikser. „Näitame, et panustame ise teiste riikide julgeolekusse, mitte ainult ei tarbi turvalist julgeolekukeskkonda, mida NATO või Euroopa Liidu liikmelisus Eestile annab."