Taastamisala on ligikaudu 600 hektarit, moodustades Nursipalu harjutusvälja territooriumist umbes viiendiku.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on oluline, et riigikaitse arendamisel panustataks loodusliku elurikkuse säilitamisse.

"Eesti, mille julgeoleku me tagame arendades riigikaitset, on lõviosas kaetud erinevate looduslike kooslustega. Peame sõjalise väljaõppe korraldamisel pöörama erilist tähelepanu, et see, mille kaitsmiseks me harjutame, ei saaks kahjustada," märkis Luik.

Kaitseministeeriumi keskkonna ja planeeringute valdkonna juht Maris Freudenthal märkis, et projekt valmis tihedas koostöös RMK ekspertidega, kellel on rohkelt kogemusi sookoosluste taastamisel ja elupaikade parandamisel, ning on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on Keretü soo oluline elupaik metsistele ja sookurgedele. "Kahtlemata aitab soo taastamine kaasa üldisele elurikkuse seisundi parandamisele Nursipalu harjutusväljal ja sellega kattuval Keretü looduskaitsealal," sõnas Kohv.

Kohv lisas, et soo taastamise põhimõte on üldises plaanis lihtne – vaja on taastada kunagine looduslik veerežiim sulgedes kraave ja rajades kohapealt võetud pinnasest paise.

"Keretü soo taastamise ettevalmistamisega alustame selle aasta sügis-talvel, taastamistöödega tuleva aasta suvel," lausus Freudenthal.

Keretü soo taastamistööde kogumaksumus on hinnanguliselt 170 000 eurot.