Kaitseministeerium ei kooskõlastanud "Helme üksuse" eelnõud: kriisireserv ei saa olla viis tööjõupuuduse lahendamiseks PPAs

 (326)
Kaitseministeerium saatis eelnõu tagasi.
Kaitseministeerium saatis eelnõu tagasi. Foto: Joakim Klementi, Kaitsevägi

Eile saatis kaitseministeerium kriisireservi loomise seaduseelnõu tagasi.

Kaitseministeerium tõi välja viis suuremat probleemi praeguse eelnõuga. Esiteks võrdsustataks kriisireservi arvatud inimene riigikaitselisel ametikohal oleva inimesega. See tähendab, et eelnõuga mõjutataks elutähtsaid teenuseid, mis on omakorda seotud tihedalt riigikaitsega.

Teiseks ei arvestata inimeste kriisireservi nimetamisel riigi sõjalise kaitse ning teiste asutuste riigikaitseliste vajadustega. Eelnõu järgi saaksid inimesed hoiduda näiteks kaitseväekohustuse täitmisest ilma tagajärgedeta. Lisaks pole kirjas, mis on maksimaalne kriisireservi suurus.

Kolmandaks on kaitseministeeriumi hinnangul kriisireservi eesmärk ja sinna arvatud inimese pädevus liiga lai. Kriisireservi arvatud inimene võiks tegutseda kõigis politsei- ja piirivalveameti ülesannetes, näiteks liiklusjärelevalves, aga ka jälitustegevuses ja kriminaalmenetluses. "Kriisireserv ei saa olla meede PPA tööjõu puuduse lahendamiseks mistahes olukorras," teatab kaitseministeerium.

Neljandaks on kriisireservi kasutamise otsustamise tasand liialt madal. "Sündmuste loetelu, kus on kavas kriisireservi kuuluvaid isikuid kasutada ei ole seotud üksnes erikordadega, mistõttu reservi kasutamise otsustamise tasand on liialt madal," selgitas ministeerium. Kriisireservi liige saaks eelnõu järgi lisapuhkusepäevi või keelduda töö tegemisest ilma tööandja sekkumiseta. Sedasi võib tekkida olukord, kus muus avalikus teenistuses töötav inimene peab täitma kriisireservi ülesandeid ja tema töökohustused jäävad täitmata.

Seotud lood:

Viiendaks pole kehtestatud kriisireservi kasutamisel ajalist piirangut ja selget etteteatamise tähtaega.

Siseministeerium kaitseministeeriumi kriitikat veel ei kommenteeri

Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna ütles, et ministeerium ei loo teist kaitseliitu. “Loome politsei- ja piirivalveametile õiguse kaasata kriisiolukordades korrakaitse ülesannete täitmiseks abipolitseinikke ja politseiametnikke,” ütles ta. Selleks puhuks koolitatakse nelja aastaga juurde kuni 1200 abipolitseinikku. Praegu on Eestis umbes 1100 abipolitseinikku.

„Kriisiolukorrad, kus Siseministeeriumi valitsemisalalt oodatakse tavapärasest suurema mahuga korrakaitseliste ülesannete lahendamist on näiteks igakülgse piirikaitse taastamine, äkiline rünnak mõnele olulisele objektile või massiline avaliku korra rikkumine,“ tõi Lugna näiteid.

Lugna lisas, et kui riik pole valmistunud selliste olukordade lahendamiseks ja kiireks sekkumiseks, võivad need edasi areneda hädaolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks. „Me teame, et näiteks praegu napib meil ulatuslike ja pikaajaliste rahutuste puhuks nii vastava väljaõppega inimesi kui varustust. Reaalses kriisiolukorras ei ole enam aega hakata inimesi otsima, välja õpetama ja varustust hankima. Sellega tuleb tegeleda juba praegu,“ sõnas ta.

Lugna märkis, et riigi siseturvalisuse ja julgeoleku tagamise kohustus on siseministeeriumil ja PPA-l, mitte kaitseministeeriumil ja kaitseliidul.

Eelnõu esimene kooskõlastusring on poole peal, tagasisidet eelnõule oodatakse 17. juuliks. „Kogume saabunud ettepanekud kokku, töötame läbi ning koostöös tuleb leida lahendused,“ sõnas kantsler Lugna.

Siseministeerium edastas, et on vara veel kaitseministeeriumi tagasiside kommenteerida, oodatakse ära kõigi osapoolte vastused, et siis paranduste üle arutada.

Loe lähemalt uuest eelnõust ja selle probleemidest tänasest Eesti Päevalehest.