Kaitseliit tegi Reitelmannile noomituse vahetult pärast sobimatut sõnavõttu


Riigikaitse õppused
Foto: Martin Dremljuga

Euroopasse tulevaid põgenikke ja Eestis elavaid venelasi sotsiaalmeedia postituses solvanud kaitseliidu avalike suhete spetsialist Urmas Reitelmann sai tööandjalt karistuseks noomituse.

Kaitseliidu avalike suhete osakonna asetäitja major Tanel Rütman ütles Delfile, et lähtuvalt tööõigusest oli lepingulise töötaja puhul antud juhul ette nähtud kaks võimalust karistuseks: noomitus ja vallandamine. Kolmandaks variandiks on rahaline karistus, kuid see eeldab finantsrikkumisi.

Rütmani sõnul sai Reitelmann noomituse 31. augustil ehk esimesel tööpäeval pärast nädalavahetusel avaldatud sõnavõttu. Noomitusest kui viimasest hoiatusest järgmine samm on töötaja vallandamine.

Pärast juhtunut suhtles sel teemal kaitseliidu ülem ka kaitseministriga. "Nagu ka kaitseministeerium rõhutas, siis personaliotsused on kaitseväe ülema enda teha," täpsustas Rütman. Ehk siis minister võis juhtunu kohta oma seisukoha ja soovitused esitada, kuid lõplik otsus tuli kaitseliidu ülemalt brigaadikindral Meelis Kiililt.

Juhend sotsiaalmeedias käitumiseks

Kaitseväe ja kaitseliidu töötajatele ning teenistujatele on neli aastat tagasi koostatud ka juhend, kuidas sotsiaalmeedias käituda. "Lühidalt kokku võttes eeldab see juhend meie inimestelt, et kaitseväes kehtivad eeskirjad ja käitumisnõuded kehtivad ka väljaspool teenistust, sealhulgas sotsiaalmeedias. Samuti ütleb juhend, et nii nagu teenistuses ja tavaeluski, peab sotsiaalmeedias jääma viisakaks, väljapeetuks ning jälgima üldtunnustatud käitumisnorme," ütles kaitseväe pressiosakonna juhataja Vallo Toomet.

Seotud lood:

Toomet lisas, et teabe jagamisel sotsiaalmeedias tuleb alati kaaluda, kas selle sisu ja vorm ei anna võimalust tõlgendada teavet meelevaldselt või kahjulikult. "Teenistuja peab arvestama, et igasugune teave sotsiaalmeedias on avalik. Ja seda tuleb käsitleda kui suhtlemist avalikkusega, sest teenistuja esindab oma tööandjat ka pärast tööpäeva lõppu."

Juhend käsitleb teiste teemade hulgas ka julgeolekut, sest avaldatud teave võib olla väärtuslik allikas kurjategijatele, terroristidele või välisriikide luureteenistustele. Lisaks ei tohi avaldada ka informatsiooni, mis on lähtuvalt seadusest ametkondlikuks kasutamiseks või kaitstud riigisaladusega. Samuti käsitletakse töötajatele ja teenistujatele mõeldud juhendis arvutiturvalisuse temaatikat.

Ministrid mõistavad käitumise hukka

Peaminister Taavi Rõivas andis möödunud nädalal valitsuse pressikonverentsil mõista, et pagulasi mugavusprussakateks nimetanud kaitseliidu ametniku Urmas Reitelmanni koht pole Eesti riigi teenistuses.

Kaitseminister Sven Mikser ütles 4. septembril Delfile kaitseliidu avalike suhete osakonnas töötava Urmas Reitelmanni väljaütlemist kommenteerides, et sotsiaalmeedias viha õhutavaid seisukohti väljendav inimene ei sobi Eesti riigikaitse valdkonnas avalike suhete alal töötama.

Kaitseliidu avalike suhete osakonna spetsialist Urmas Reitelmann kirjutas augusti lõpus oma Facebooki leheküljel: "Kus sa näed põgenikke? Euroopasse valgub saast, põgenikud istuvad peredega Süüria piiri lähedastes põgenikelaagrites koos peredega, et oodata võimalust naasta koju. Meile pürgib tavaline inimrämps, keda tuleb tõrjuda kõikide vahenditega. Eestis parasiteerib 300 000 tibla, kes ei ole siia adapteerunud, kuidas oleks Sinu arvates võimalik inimesteks muuta neid miljoneid siiapürgivaid mugavusprussakaid?"