Allekand lisas, et 30 lennukit vajab suuremat või väiksemat putitamist, kuid ülejäänud on sisuliselt vanaraud.
“Töökorras lennukitest on kuus mootorlennukid AN-2 ja Wilga 35A, teised 14 on purilennukid,” nentis Allekand. Ka rikkis lennukite enamus on sportlikud purilennukid.
Kogu lennukipark pärineb kunagise armee vabatahtliku lennuühingu ALMAVÜ aegadest ning on nüüd jõudnud Kaitseliidu bilanssi, tegelikult kasutavad neid aga lennuklubid üle Eesti. Kaitseliit ei kavatse seda korda muuta.
“Lennukid jäävad tasuta klubide käsutusse, sest keegi peab nendega lendama. Selleks võimelised inimesed on aga koondunud klubidesse,” ütles Allekand. Küll aga hakkab Kaitseliidu ühendatud lennukorpus klubidele vahendama võimalikku riigipoolset tellimust lendurite-langevarjurite väljaõpetamiseks.
Lennukorpuse juhatuse esimehe Lui Jaansoni sõnul on juba tänavu suvel plaanis korraldada lennunduse huvilaager noorkotkastele ja kodutütardele. Samuti loodab Jaanson sõlmida klubidega koostöölepingud, mis võimaldaks kaitseliitlastel lennuspordiga tegeleda odavama hinna eest.
Lõuna-Eestis asuva Ridali lennuklubi juhataja Einar Viina andmetel on klubi käsutuses kolm enda ning 25 Kaitseliidu lennukit, viimastest on neli mootorlennukid. Mootorlennukitest aga vaid ühel on veel kasutamata lennuressurssi, teiste remontimine ei tasu enam ära.
“Leping nende lennukite kasutamiseks on kaitseministeeriumiga sõlmitud 2006. aastani,” ütles Viin. “Kaitseliiduga saame hästi läbi ning midagi halba ei tahaks öelda, iseasi kui etteotsa ei tule keegi selline, kes hakkaks midagi maha müüma.”
Allekand märkis, et Kaitseliidul on lennukeid plaanis kasutada ka sõjaväeõppustel, nagu seda on varemgi tehtud, ning vaatluslendudel koostöös keskkonnaministeeriumi, piirivalve ja muude ametkondadega.
“Vaatluste alal on arendatud plaani panna osale purilennukitele mootorid peale ning kasutada neid n f=iteks metsatulekahjude vaatlemiseks. See teeks lendamise oluliselt odavamaks,” arvas Allekand.
Praegustele õhusõidukitele loodab Jaanson tõhusat täiendust Briti päritolu õppetreeninglennukite Bulldog näol, mida on võimalus tasuta ning koos väljaõppega saada Rootsist. Sealsed õhujõud loobuvad nende kasutamisest ülemineku tõttu reaktiivlennukitele ning Eestil on šanss pärida kuni kümme lennumasinat.
Enne Bulldogide vastuvõtmist siirdub neid Rootsi uurima Eesti ekspertide rühm.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul on Bulldogide kingiks saamisel ka ministeeriumi moraalne toetus. “Kui sinna on peale tarvis osta mingeid vidinaid, siis kindlasti tuleb see kaitse-eelarvest,” ütles ta.
