Kaitseliidu noorliikmete kodakondsusnõue leeveneb

Riigikogu riigikaitsekomisjon teeb ettepaneku leevendada kaitseliidu noorliikmete kodakondsusnõuet ja lubada alaliselt Eestis elavaid Eesti kodakondsuseta 7-15-aastaseid noori astuda kaitseliidu noorliikmeks.

„Noorkotkaks võis enne selle aasta aprilli saada ka Eestis alaliselt elav mittekodanik. Nüüd taastame selle võimaluse tagasiulatuvalt,“ selgitas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Tänavu 1. aprillist jõustunud kaitseliidu seadus lubab organisatsiooni noorliikmeks saada 7-18-aastasel Eesti kodanikul. Eelmise kaitseliidu seaduse alusel kehtestatud Noored Kotkad põhikiri võimaldas liikmeks olla ka Eestis alaliselt elaval mittekodanikul.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon esitas algselt kaitseliidu seaduse muutmiseks ettepaneku lubada kaitseliidu noorliikmeks astuda 7-18-aastastel noorel, kes on Eesti kodakondsuseta, kuid kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

„Riigikaitsekomisjoni ettepanekul on vanusepiiranguks seatud 16 aastat, sest kodakondsusseaduse järgi saab vähemalt 15-aastane isik taotleda Eesti kodakondsust,“ põhjendas Raidma otsust.

Kaitseliidu seaduse muutmise seadus eelnõu on riigikogus teisel lugemisel selle nädala neljapäeval ja kui see lõpetatakse, toimub lõpphääletus 18. detsembril.

Kaitseliitu kuulub ligi 13 000 liiget. Koos kaitseliidu nais- ja noorteorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on kaitseliidus tegev üle 21 000 vabatahtliku.