Kaitsejuhid kohtusid vigastatud sõjameestega
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles vigastatud sõjameeste ees esinedes, et kuna Eesti taasiseseisvumine saavutati veretu võitluse läbi, pole ilmselt suuremal osal Eesti inimestest isiklikku suhet sellega, mida tähendab lähedase inimese võitluses langemine või haavatasaamine.
„Paljudele Eesti kodanikele on arusaadav ja mõistetav, kui Eesti vabaduse eest seistakse vaid Eesti piiride sees, võideldes sissetungiva vaenlase vastu. Paraku on moodsa maailma ohud paljus keerukamad kui traditsiooniline rindevõitluses lähinaabri territooriumilt lähtuva sõjalise ohu vastu,“ selgitas Aaviksoo.
„Seepärast on asjakohane käsitleda kõiki neid eesti sõjamehi, kes täna tegutsevad koos meie liitlastega Afganistanis, Iraagis, Kosovos, Bosnia-Hertsegoviinas ja Liibanonis kui Eesti vabaduse eest võitlejaid, kes on väärt samasugust hoolt ja tunnustust kui meie Vabadussõjas võidelnud esivanemad,“ lisas kaitseminister.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots sõnas, et kaitseväele on Vigastatud Sõjameeste Ühendust kindlasti tarvis. „Sõjaväelase elukutse on paraku selline, et kunagi ei saa kindel olla, kas sõdur tuleb lahingust tervena tagasi või mitte,“ nentis Laaneots.
Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu esimehe Jüri Terase sõnul on ühenduses sadakond Teise maailmasõja veterani ning 14 noorliiget, kes on saanud viga taasiseseisvunud Eesti kaitseväes teenides. Kokku on taasiseseisvunud Eesti kaitseväes välismissioonidel vigastada saanud üle 40 kaitseväelase.
