Kaitseala rüüstaja sai 700 000 krooni trahvi

Võrumaal Piusa kaitsealal ebaseaduslikult ligi kaks hektarit metsa lagedaks raiunud Arne Hirv peab selle eest tasuma üle 700 000 krooni, mis on üks suuremaid eraisikult välja nõutud kahjusummasid eelmisel aastal.

Ebaseadusliku metsaraie pärast varem keskkonnakaitsjate ja politseiga pahuksis olnud Arne Hirv sõlmis eelmise aasta lõpus ühe osaühinguga lepingu Vastseliina vallas puude raiumiseks, kuid esitas firmale võltsitud metsateatise.

Hirv, kes on üks sealse maa omanikest, polnud raietööd kooskõlastanud Võrumaa keskkonnateenistusega, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Kahtlasest raiest teatas üks kohalik elanik,” ütles keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna keskkonnakaitse vaneminspektor Merike Puhkim. Tema sõnul tabati firma töömehed puude väljaveolt. Piusa ürgoru lähedal Tellaste-Tamme piiranguvööndis oli jõutud lagedaks raiuda 1,8 hektarit metsa.

17. detsembril mõistis Võru maakohus Arne Hirve süüdi ebaseaduslikus raies ja nõudis talt tekitatud kahju eest 741 150 krooni. Puhkimi sõnul määratakse kaitsealalt ebaseadusliku raie puhul kahjusumma koos koefitsiendiga, antud juhul korrutati tekitatud kahju kolmega, mistõttu oli ka summa nii suur.

Arne Hirve kriminaalasi oli liidetud ühe tema varasema seaduserikkumisega,” ütles Võru maakohtu töötaja Eesti Päevalehele. Varasemat kohtuasja ta täpsustada ei soovinud.

Lageraiet teinud firma peab maksma trahvi 5000 krooni, kuna ei veendunud raieõiguse seaduslikkuses.

Eelmise aasta kõmukaim lageraiejuhtum oli Lahemaal, kui Margo Klementa lasi väidetavalt ebaseaduslikult lagedaks raiuda ligi 20 hektarit metsa.

Juulis jäi Klementa vahele nii röövraiega kui ka metsavargusega ja augustis algatati tema suhtes kaks kriminaalasja.

Riigimetsa majanduse keskuse (RMK) metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul on eraomanikult üle 700 000-kroonise kahjusumma väljanõudmine erandlik.

“See on kindlasti suur summa, selliseid juhtumeid palju ei ole,” ütles ta.

Kaubi sõnul pole RMK eelmise aasta üheksa kuu jooksul ühtegi nii suurt kahjunõuet algatanud, vargusjuhtumeid erametsast ta kommenteerida ei osanud.

Mullu suurenes mullu võrreldes üle-eelmise aastaga riigimetsavarguste omanikukahju. Esimese üheksa kuu jooksul sai RMK kahju 3,9 miljonit krooni, mis Kaubi sõnul tõuseb aasta lõpuks ilmselt üle nelja miljoni.

Kahju suurenemise üks põhjus on Kaubi sõnul see, et ebaseaduslikult metsa raiuvad firmad või isikud teevad tööd kiiresti ja kasutavad moodsat tehnikat.