Kaitseala ehitatakse elu- ja suvemaju täis
“Ma saan aru, kui sinna neli-viis krunti teha. Aga et lausa kümnete kaupa — see käib kõigil üle mõistuse.”
Nii kardabki kohalik rahvas, et majade tuleku korral kaob piirkonnast senine rahu, rääkimata sellest, et üks Vooremaa maastikukaitseala väärtuslikke piirkondi säiliks puutumatuna.
Praeguseks on valminud OÜ Järve Holding suurejoonelisele arendusele koostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, mida aga Jõgevamaa keskkonnateenistus (KKT) polnud nõus heaks kiitma. Nimelt pani teenistuse töötajaid kulme kergitama üks OÜ-s Adepte tuntud keskkonnaeksperdi Rein Ratase osalusel valminud aruande järeldusi.
“Meile üllatuseks tunnistati aruandes käsitletud null-alternatiiv — mille järgi ei tohiks Järve kinnistule mitte ühtegi krunti teha — kehvemaks kui alale üheksateistkümne maja ehitamine,” osutas KKT juhataja Rainis Uiga keskkonnamõju hindamisel kasutatud metoodika küsitavusele. “Maastikukaitsealale peaks ju olemasoleva olukorra säilimine kõige parem olema.”
Ent Adepte on KKT otsuse juba vaidlustanud, leides, et teenistusel pole õigust keskkonnamõju hindamisel kasutatud metoodika õigsuses kahelda.
Palamuse vallavanem Urmas Astel on veendunud, et OÜ Järve Holding plaan ehitada Raigastvere järve äärse voore mõlemad küljed maju täis läheb vett vedama. Tema kinnitusel ei näe valla üldplaneering sellesse kohta ette nii mastaapset ehitusvõimalust, sest lisaks maastikukaitsealale on tegemist ka osaga maakonna rohevõrgustikust.
Sven Torpel OÜ-st Järve Holding märkis, et 41,5-hektarisele piklikule kinnistule kolmekümne kuue maja ehitamine oli arhitektide väljapakutud nägemus. “Kohalik omavalitsus ei suutnud kuidagi öelda, mitmeks krundiks võib kinnistu jagada,” sõnas Torpel.
Torpeli kinnitusel ei kehtinud kümmekond aastat tagasi Järve kinnistu soetamisel alale ühtegi looduskaitselist piirangut.
“Me ei taha kellegagi kakelda ega vägikaigast vedada, vaid soovime mingisugusegi lahenduseni jõuda. Meie soov on asjaga edasi minna — kõik on ju kokkuleppe küsimus,” sõnas Torpel, lisades, et arendusplaani läbi minnes saaks praegu võsastunud ja rämpsu täis järveäärne korda ning paraneks ka veekogule avanev vaade.
Samal ajal osutas Torpel, et näiteks Raigastvere järve Tabivere valla poolne kallas on tihedalt täis ehitatud.
Vooremaa maastikukaitseala
•• Vooremaa on Jõgevamaal ja Tartumaa põhjaosas asuv oma-näoline maastikuline ala. Kaitse alla on sellest võetud piirkonna lõunapoolne osa ehk n-ö järveline Vooremaa.
•• Lisaks sellele, et Vooremaad võib pidada üheks Eesti huviväärsemaks maastikuliseks üksuseks, on see üks kogu Ida-Euroopa lauskmaa suuremaid ja ilmekamaid voorestikke.
•• Piirkonna omapärane pinnavormide kooslus on kujunenud mandrijäätumise tulemusel ning seda iseloomustavad loode-kagusuunalised künnised ja seljakud ning neid eraldavad piklikud vagumused. Kõrgetelt voorelagedelt on maastiku viirulisus hästi näha: voor järgneb voorele, nende vahel on kitsad ja piklikud järved, soised niidu- või metsaribad.
•• Järvede rohkust peetaksegi Vooremaa üheks suuremaks väärtuseks.
•• Vooremaa maastikukaitseala eesmärk on suurvoorte ning pärandkultuurmaastike kaitsmine.
