Kaia Iva: lastetoetuse tõusule lisaks tuleb luua üksikvanema elatisfond
"Majanduslikult kõige haavatumad on täna just üksikvanemad," märkis Iva ja viitas statistikaameti andmetele, et 2009. aastal oli üksikvanemaga leibkondade vaesusmäär 38 protsenti.
Valitsuse tegevusprogrammis on koalitsioon võtnud eesmärgiks hakata peretoetuste maksmisel lähtuma põhimõttest, et toetatakse enam neid, kes reaalselt rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi, selgitas Iva.
"Riigi rahakott ei ole nii paks, et tõsta ühtlaselt ja võrdselt kõigi toetusi, vaid kõrgemad toetused peaksid olema suunatud neile, kes seda kõige enam vajavad," leidis ta.
Iva sõnul on IRLi jaoks põhiküsimus, et paraneks lastega perede majanduslik olukord.
"Peretoetuste tõstmine on möödapääsematu, kuna täna elab ligi iga viies Eesti laps vaesuses," märkis Iva. "Samas on oluline perede aitamisel tagada mõistlik tasakaal teenuste pakkumise, universaaltoetuste ja otseste rahaliste toetuste vahel."
Reformierakond soovib lastetoetuste reformiga algust teha juba järgmisel aastal. Kava on kahekordistada alla suhtelist vaesuspiiri elavate laste toetused. Kahekordset toetust hakkaks saama hinnanguliselt üle 50 000 lapse.
Plaan näeb ette esimese ja teise lapse toetuse tõstmise seniselt 19,18 eurolt lapse kohta 40 eurole lapse kohta ning iga järgneva lapse puhul seniselt 57,54 eurolt 115 eurole lapse kohta.
Esimese sammuna on 2013. aasta 1. juulist kavas kõige enam tuge vajavate laste peredele tõsta esimese ja teise lapse toetust seniselt 19,18 eurolt lapse kohta 30 eurole lapse kohta ning iga järgneva lapse puhul seniselt 57,54 eurolt 80 eurole lapse kohta.
See tähendab järgmisel aastal riigieelarvele ligi seitsme miljoni eurost ja kogu reformi rakendumisel ligi 14-15 miljoni eurost lisakulu.
Peaminister Andrus Ansip on varem öelnud, et praegusest lastetoetusest ei jää keegi ilma, lihtsalt vähekindlustatud perede lastetoetus tõuseb.
