Kahtlased tulistamised hoiavad Maardu elanikke hirmu all - puruks on lastud elumaja aken ja sihtmärgiks on olnud ka liinibuss
11. oktoobril sai politsei teate, et Maardus on tulistatud eramaja akende pihta ja läbi on torgatud majaomaniku auto kõik rehvid. Kuul purustab elumaja akna ja autoga enam liikuda ei saa. Selgelt on näha sihilik viha kellegi kindla suunas.
Laske kuuldakse ka 15. oktoobril. Peale seda teavitatakse sündmusest ka kogukonna sotsiaalmeediagrupis, kus ollakse iga info eest tänulik, mis paukude tegijani võib viia. Politsei uurib asja. Mis relvaga aknasse auk lasti, on alles väljaselgitamisel. Kohalik konstaabel Roland Meritee kinnitab grupis vaid, et tegemist ei olnud 9mm kaliibrilise tulirelvaga.
Teisest paugutamisest läheb mööda napilt üle nädala, kui 23. oktoobri õhtul jätab Hiireherne peatuses oma marsruudi pooleli tule alla sattunud liinibuss nr 34A. Kuul tabab bussi akent ja bussijuht peab vajalikuks sõidu jätkamise asemel politsei kutsuda.
"See pauk käis nii ootamatult," rääkis Delfile üks bussis olnud reisija. "Kuna mul olid kõrvaklapid peas, ei tundunud see küll nii kõva olevat. Kui bussijuht ütles, et edasi ei sõida, siis korraks oli kõle, aga läksin siis jala koju," rääkis ta.
Seekord on selge, et liinibussi tulistati õhkpüssist. Meritee sõnul pole hetkel politseil põhjust neid kahte juhtumit seostada ja nende osas on algatatud eraldi väärteomenetlused. "Õnneks pole nende sündmuste käigus keegi kannatada saanud," ütles ta.
Sotsiaalmeedias tunnevad kohalikud sündmuste valguses tõsist muret. Inimesed on paanikas ja hirmul. Kas lastel on turvaline koolist koju tulla? Millal kõlavad järgmised paugud? Miks sellist asja ei kajastata, miks sellest ei räägita?
Ent elanikud ise ei soovi sellest rääkida. Kes juhtumitega lähemalt kokku puutunud, kardavad suu paotamise korral turvalisuse pärast. Mõni on lausa pahur, et ajakirjandus huvi tunneb ja suunab küsimustega politsei poole. "Teil ei ole vaja politseinikku mängida," ütleb üks kogukonna tegelane.
Aga politseil kahtlusaluseid ei ole. Üks anonüümsust palunud kohalik, kes oli siiski nõus kriisist rääkima, arvab, et paugutajaid ei leitagi, sest otseselt pealtnägijaid kummalgi sündmusel ei ole. Ta arvab, et tegemist võib olla nooremapoolsete kahtlaste elukommetega tegelastega, ent möönab, et tõendeid tal selle kohta ei ole.
"Pauke on palju. Lapsed ei julge isegi kodus enam üksi olla. Pidevalt keegi kuuleb kuskil pauke," rääkis ta. "Inimesed on kergelt juba paanikas ja helistavad iga väiksema paugu peale politseisse. Aga mis see vaene politsei teeb.."
Alles üleeile kuuldi taas laske. Selgelt oli aru saada, et tegemist ei ole ilutulestikuga. "Pigem oli lask," ütleb kohalik. Kui pauku kuulnud elanik majast välja tormas, polnud näha kedagi.
Politseinik Roland Meritee arvab siiski, et Muugat hoiab hirmu all üksnes õhkrelva väärkasutamine. "Paljude arvates on õhkrelva puhul tegu nö „süütu mänguasjaga. Tegelikult on selle mittesihtorbeline kasutamine väga ohtlik," ütles Meritee Delfile.
"On juhtumeid, kus ka õhkrelvaga on inimestele tekitatud raskeid vigastusi. Ükskõik millise relvaga tänaval paugutamine ja inimestes hirmu tekitamine ei ole lubatud. Politsei reageerib kõikidele relvaga sündmustele tõsiselt ning esmatähtis taastada kohalike elanike rahu," kinnitab ta.
Seejuures on 11. oktoobri juhtumi puhul seni veel ebaselge, kas tegu oli õhkpüssiga. Samuti pole teada, mis paugutamist on elanikud muudel puhkudel kuulnud, sest õhkpüssiga teadupärast kaugeleulatuvat heli naljalt ei tee.
Seni ei ole ükski inimene veel viimase kuu sündmustes kannatada saanud, kuid kuulihaava moodi vigastuse sai oktoobri lõpus üks koer, mis samuti kogukonnagrupis kõvasti paanikat tekitas. Meritee sõnul ei ole aga loomaarsti kinnitusel hetkel põhjust arvata, et need vigastused siiski mõne relvataolise esemega tekitati.
Kui kellelgi on rohkem infot nende sündmuste kohta või kui keegi on näinud Maardu kandis kedagi relvaga või kuulnud laskmist, palub politsei sellest kindlasti teada anda helistades 612 3000 (E-R 8.00-19.00) või kirjutades piirkonnapolitseinik Karmo Kaasikule karmo.kaasik@politsei.ee või Roland Meriteele roland.meritee@politsei.ee.
