Kagueestlasi ähvardab sodilaviin ja kõrgem prügiveohind

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on seisukohal, et riik ei anna Jõgevamaal asuva Torma prügila laiendamiseks lisamaad enne, kui prügila omanike ringi kaasatakse ka teised prügila teeninduspiirkonnas asuvad omavalitsused.

Selline ministri seisukoht tähendab aga näiteks Tartu, Võru, Põlva, Jõgeva ja osaliselt ka Ida- ja Lääne-Virumaa elanikele eesseisvaid prügiprobleeme — nimelt veetakse praegu nimetatud piirkondade olmejäätmed ja muu prügi Torma prügilasse. 2012. aasta jooksul on aga prügila ladestusalad prügi alla maetud ning igapäevatöö jätkamiseks tuleks kasutusele võtta lisamaa, kirjutab Eesti Päevaleht.

Torma prügila ainuomanik on Peipsi järve loodeservas paiknev 2200 elanikuga Torma vald, kes on juba mõned kuud elanud teadmises, et saab prügila arendamiseks riigilt ligi 19,4 hektarit maad.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitusel vald riigilt prügila laiendamiseks maad ei saa. „Vähe sellest, nad ei saa ka laiendamiseks raha, sest raha saamise tingimuseks on see, et prügila omanike ringi kuulub rohkem kui üks omavalitsus. Idee on siis selline, et kui riik prügilate arendamiseks raha annab, siis peab see prügila olema ka avalikkuse kontrolli all,” selgitas Tamkivi.

Kui Torma vald ei ole lähiajal valmis oma prügila omanike ringi suurendama, saab prügila 2012. aastal lihtsalt täis. Torma prügila on 2062. aastani antud rendile Torma kohalikule poliitikule ja Eesti ühele suuremale jäätmekäitlusfirmale AS Ragn-Sells kuuluvale ettevõttele Amestop. Ettevõtte juhatuse liige Toomas Orumaa ütles, et temale oli keskkonnaministri seisukoht üllatuseks. „Pole eriline saladus, et Reformierakonnaga seotud isikutel on tahtmine rajada prügila Pollisse — logistiliselt täiesti mõttetusse kohta. Eks nad nüüd on järgmise käigu võtnud,” lisas Orumaa.

Kui Viljandimaale Pollisse plaanitav prügila valmis ei saa ja Tormasse prügi juurde ei mahu, tuleb Kagu-Eesti prügi vedada ligi kahesaja kilomeetri kaugusele Väätsa, Paikuse või Jõelähtme prügilasse. Jäätmekäitlejate hinnangul tähendaks see 30-40 protsendi võrra kallimat prügiveoteenust.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehe veebiküljel