Kadrioru pargis võetakse maha ligi 700 puud
Pühapäeval pandi lossi ette vaatamiseks välja pargi alumise aia nö nooruspõlvepilt, ehk pilt sellest, milline see aed oli kuni 19. sajandi keskpaigani ja milliseks võiks see taas muutuda, ütles ETAle pargi direktor Ain Järve.
Järve ütles ETAle, et keskkonnakaitsjad pole pargi alumise aia muutmise plaani vastu protesteerinud. Keskkonnaministeerium avaldas kava suhtes positiivse artikli, protesteerivad miskipärast kirjanikud, lausus Järve. “Ma pole küll ühtegi rohelist kuulnud, et ta protesteeriks,” lisas ta.
Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige ja ajakirja Loodus vastutav väljaandja Jaan Riis ütles ETAle, et keskkonnakaitsjad ei aktsepteeri Ain Järve kavasid. “Kultuuriinimesed koos looduskaitsjatega on selgelt väljendanud vastuseisu sellele plaanile, Ain Järve valetab, kui ta ütleb, et looduskaitsjad on temaga päri, looduskaitsjad on temaga täiesti eri meelt,” lausus Riis.
Eesti Looduskaitse Selts on kindel, et koos kultuuriinimestega suudetakse päästa Kadrioru pargi alumine aed puude mahavõtmisest, lausus Riis.
Lisaks sellele, et see pargi osa on kaitsmist väärt, on Riisi hinnangul asjal ka majanduslik pool. See on maksumaksja raha eest üks kõige ebaratsionaalsemaid kulutusi, seda kava ei saa pidada mõistuspäraseks, nentis Riis. “Pole ühtegi loogilist argumenti, et sellist ebamajanduslikku kulutust teha sellise veiderduse peale.”
Kadrioru pargi pindala on kokku 85 ha, seal on 8769 puud, alumises aias tuleks maha võtta alla 700 puu, aga aia ajaloolise välimuse taastamisel istutatakse nende asemele arvestatav kogus uusi puid, rääkis Järve. Kahel pool kanalit hakkaks kasvama kokku 360 puud, peale nende veel 150 täies elusuuruses puud, lisaks 17.000 puud, mida hakatakse pügama 1.50-2.50 meetri vahel ning 100.000 pukspuud, millest tehakse lillpeenra kujundeid, peale selle 5000 magesõstart, selgitas Järve.
Järve sõnul pole pargi uuendajatel keskkonnakaitsjatega vastuolusid. “Loomulikult on see tõsine ja kardinaalne otsus, aga me ei tee ju siia asfaltplatsi ega parklat, me ei müü seda maha, vaid taastame sellesama looduskeskkonna, mis siin on olnud,” rääkis Järve.
