„Kardan, et ilma tegeliku valmisolekuta, lihtsalt euronõudeid täites ja naistel kvoote seades, võib Eestit tabada selline tulevik nagu Reformierakonna valimisreklaamis, kus firma hea käekäigu tarbeks asendatakse kohvimasin naistöötajaga,“ kõneles Simson. „Sellist suhtumist ma aga taunin ja pean haritud, kohusetundlike ja töökate naiste halvustamiseks.“

Simson võtaks pigem eeskujuks Põhjamaad, kus poliitikasse tulid naispoliitikud mitte sellepärast, et seal oleks kvoodid, vaid seetõttu, et valijad soovisid poliitikas näha väärtusi, mida naised kannavad.

Simsoni sõnul tunnustasid valijad oma häältega erakondi, kus nimekirja eesotsas oli enam naisi ja muutsid sellega ka erakondade käitumist.

Märtsivalimistel vastasseis naiste ja meeste vahel

Eelseisvate valimiste näitel on Simsoni sõnul märgilise tähendusega valijate käitumine suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal.

„Ma ei mõista inimesi, kes peavad seal suureks vastasseisuks Laari ja Ansipi kandideerimist. Vali üks või teine, ikka saad sama suhtumise,“ sõnas ta. Vastasseis on tema sõnul hoopis Mart Laari ja Mailis Repsi vahel.

„Kas Mart Laar, kes retoorikas ähvardab pensionide vähendamise ja tasuta koolitoidu kaotamisega või Mailis Reps, kelle südidus viis koolidesse riikliku tasuta koolitoidu ning kes peab vanemast generatsioonist lugu,“ ütles Simson.

Vastasseis on Simsoni sõnul ka Urve Palo ja Andrus Ansipi vahel. Neist üks peab tema hinnangul õiglasemaks vanemapalga ülempiiri alandamist ja sellevõrra kõigi lastetoetuste tõstmist ja teine, kes võrdleb lastetoetusi lennukilt külvatava rahaga ja säästab kriisiaegadel kärpimisest vaid vanemapalga paarituhandeeurost lage.

„See on väga selge valik, kus naised kannavad poliitilist mõtet, mis hoolib ka nõrgematest ning seab inimese arvudest tähtsamaks,“ võttis Simson oma mõtte kokku. „Kui valijad soovivad riiki, mis väärtustab oma kodanikke, mitte ei sõida neist üle, siis on muutus kergemini saavutatav kui valida neid väärtusi kandvaid naisi.“