Kadri Simson: Londonis rõhutati vajadust riigieelarveid vastu võttes silmas pidada julgeolekuolukorda

 (27)
Debatt 14.05.2014
Kadri SimsonFoto: Veiko Vares

NATO liikmesriikide parlamentide esindajate kohtumine Londonis keskendus valmisolekule teha senisest suuremaid kaitsekulutusi, suurendada kiirreageerimise võimet liikmesriikide kaitseks ning leida ühine arusaamine, et sanktsioonide majanduskahju lahendatakse üheskoos mitte ükshaaval.

"Tippkohtumise eel oli jutuks, et viimastel aastatel on NATO liikmesriigid oma kaitsekulutusi viiendiku võrra vähendanud," ütles kohtumisel osalenud Eesti parlamendi liige Kadri Simson (Keskerakond).

Vaid USA, Suurbritannia, Kreeka ja Eesti täidavad kahe protsendi SKP kriteeriumit.

"Kuna riigieelarved vajavad heakskiitmist parlamentides, siis mitmed esinejad näiteks Briti välisminister Philip Hammond ja NATO asepeasekretär Alexander Vershbow rõhutasid vajadust parlamentides riigieelarveid vastu võttes silmas pidada julgeolekuolukorda," rääkis Simson.

Tema sõnul jäi kõlama ka NATO otsustusprotsessi aeglus, sest enne tegutsemist tuleb saavutada ühtsus liikmesriikide vahel. "See ei saa sündida ilma, et igas riigis oleks siseriiklikult veendunud sõjalise sekkumise osas skeptiline ühiskonna enamus," tõdes Simson. "Samas pole viivitusi, kui kõne all oleks mõne liikmesriigi kaitse."

Seotud lood:

Simson viitas Briti välisminister Philip Hammondile, kes keskendus oma sõnavõtus sellele, et NATO asutamisest alates on suudetud oma liikmesriikidele garanteerida turvatunne ning läbi külma sõja perioodi ei pannud keegi NATO heidutust proovile. Pole mingit põhjust, miks 65 aastat toiminud heidutus kaduma peaks.

Uuel tasemel kiirreageerimisüksuse eesmärk on seega anda veel lisaks sisemist kindlustunnet, et kõiki liikmesriike kaitsev artikkel 5 jõustub viivitusteta.