Kadri Simson: kui Vaarmanni puhul taotletakse saadikupuutumatuse äravõtmist, siis tuleb seda ka teha

 (49)
Urbo Vaarmann andmas ametivannet riigikogus
Foto: Tanel Meos

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson leiab, et kui PRIA-lt hiigeltoetuse väljapetmises ja ametnikule pistise andmises süüdistatava Urbo Vaarmanni kohtaesitatakse taotlus saadikupuutumatuse äravõtmiseks, siis tuleks ka see puutumatus temalt ära võtta.

Eesti Päevaleht kirjutas läinud nädalal, et saadikupuutumatuse alla kuuluva Urbo Vaarmanni pettusesüüdistust ei hakata arutama niipea, kuna mehega seotud juhtum on takerdunud erinevatesse seaduserägastikesse.

Vaarmanni erakonnakaaslane ja keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson ütles aga Delfile, et Vaarmann pole esimene riigikogu liige, kes asub ametisse olles olukorras, kus tema vastu on esitatud süüdistus. Simson tuletas meelde juhtumit 2003. aastast, kui tollane õiguskantsler Allar Jõks taotles samuti riigikogult tänase Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi saadikupuutumatuse äravõtmist, sest 2003. aastal riigikogu asendusliikmeks saanud Tamkivi oli ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusega kriminaalkohtu ees.

"Kui saadikupuutumatuse äravõtmist taotletakse ka Vaarmanni puhul, et ta saaks kohtus oma süütust tõestada, siis seda tuleb ka teha," ütles Simson Delfile.

"Vaarmann teadis asendusliikmeks asudes oma olukorda. Aga kuna esialgne süüdistus Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni otsuse mõjutamises komisjoni lihtliikmena on juba ära langenud, siis on tal endiselt õigus oma süütust tõestada ka selle asemel tekkinud süüdistustes," lisas Simson.

Seotud lood:

Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et Vaarmann sai juba eelmisel suvel süüdistuse PRIA-lt hiigeltoetuse väljapetmises ja ametnikule pistise andmises. Ent sügisel isegi kohalikel valimistel kandideerimata jätnud Vaarmann pääses Aadu Musta asendusliikmena riigikokku. Sellest kohast loobumist süüdistusega silmitsi seisev Vaarmann vajalikuks ei pidanud.

See samm on nüüd aidanud tal kohtuasja algust vähemalt kaheksa kuud, tõenäoliselt aga isegi mitu aastat edasi lükata. Nimelt kehtib Vaarmannile riigikogu liikmena saadikupuutumatus ja nagu nüüd selgub, ka tagantjärele. Kuigi õiguskantsler Indrek Teder ütles novembris, et puutumatus Vaarmanni kohtuasja edenemist ei sega, sest süüdistus on esitatud enne tema riigikokku pääsemist, on Tartu maakohus vastupidisel arvamusel. Niisiis hoolimata asjaolust, et süüdistus esitati Vaarmannile tükk aega enne saadikuks saamist, leidis kohus nüüd jaanuaris, et Vaarmannile kohaldub erikord. Ta on puutumatu.

Saadikupuutumatust saab õiguskantsleri ettepanekul ära võtta ainult riigikogu ise. Kohus tegigi jaanuaris peaprokurörile ettepaneku taotleda õiguskantslerilt Vaarmannilt puutumatuse äravõtmist. Hiljuti selgus, et taotlust pole veel õiguskantslerile saadetud.

Igal juhul võib puutumatuse äravõtmine pikalt aega võtta ja kohus määras istungi algusajaks 20. oktoobri. Selle ajani ei pea Vaarmann end seega vaevama kohtu ja riigikogu istungite omavahel klapitamisega. Tegelikult on väga tõenäoline, et Vaarmann ei pruugi 300 000 euro suuruse pettuse süüdistuse pärast muretseda isegi järgmiste valimisteni. Nimelt valitseb praegu olukord, mis sisuliselt ei võimaldagi riigikogu liikmelt puutumatust ära võtta.