Kadri Simson: islamiäärmuslust ei saa likvideerida üksikuid päid maha lüües

 (120)
Kadri Simson: islamiäärmuslust ei saa likvideerida üksikuid päid maha lüües
Foto: Andres Putting

Riigikogu väliskomisjoni liikme Kadri Simsoni sõnul on Osama bin Ladeni tapmine sümbolväärtus, kuid samas pole islamiäärmuslus tema sõnul nähtus, mida saab likvideerida üksikuid päid maha lüües.

Radikaalne sõjaline islam on Simsoni sõnul palju laialdasem kui al-Qaida või bin Ladeni isik.

USA ja teiste lääneriikide koalitsioon on tema sõnul saavutanud kolmest olulisest eesmärgist kaks lihtsamat.

„Esiteks, välistada terrorirünnakute kaskaad lääneriikide territooriumil,“ ütles Simson Delfile ja lisas, et tegelikult on viimastest suurematest rünnakutest väga palju aega möödas ja selline hõredus pole enam surve hoidmiseks piisav.

„Mäletan oma kogemusest, et aasta aega, mil elasin Londonis, oodati pidevalt rünnakut, sest Londoni metroo oli valitud üheks sihtmärgiks,“ meenutas ta. „Tegelikkuses on suudetud rünnakuid suhteliselt tõhusalt ennetada.“

Teine kümme aastat tagasi püstitatud eesmärk oli Simsoni sõnul tabada ja tappa bin Laden kui silmapaistvaim liider.

„See on olulise sümbolväärtusega hetk, pealegi mõjutab võrgustik toimimist,“ ütles ta. „Terrorirühmituste vahel loevad isiklikud sidemed, lojaalsus ja rahastamine sõltub tutvusest konkreetse isikuga. Selles mõttes kindlasti teatud tagasilöök.“

Kolmas eesmärk on täitmata

Simsoni sõnul on kolmas eesmärk suruda terrorism ja seda toitev radikaalne islam maha. „See on lääne kõige raskem siht, sest radikaalne ja sõjakas islam on palju mitmekülgsem ja eripalgelisem nähtus kui vaid al-Qaida,“ hindas ta.

Islamimaailma frustratsioon on tema sõnul laiem, bin Laden oli vaid üks inimene, kes seda ühiskondlikku nõudlust rahuldas. „Liiga optimistlik ma ei oleks, sest terrorivõrgustikud on hajutatud ja killustatud, neid pole võimalik ühe hoobiga likvideerida,“ ütles ta.

Simson tõi näiteks, et viimati kirjutas ekspert Leah Farrall ajakirjas Foreign Affairs, et al-Qaida võib olla tänaseks meeskonnana isegi tugevam kui 2001. aastal, sest erinevaid üksusi on koondunud eri maades nende nime taha ja tehakse
enam koostööd.

Tulevikku vaadates ütles Simson, et nüüd on pigem olulisemad positiivsed uudised Lähis-Idast, kas tekib sekulaarne ehk religioonist mitte lähtuv eeskujulik lähis-ida võim kusagil veel peale Türgi. „Positiivset programmi on vaja,“ lausus ta.