„Kui Tarmu Tammerk otsustas väärikalt tagasi astuda — ta ei tundnud end peatoimetaja ametis kõige paremini –, järgnes Eesti Ekspressis ootuspäraselt vääritu ja pahatahtlik lugu,” kirjutab Kadastik Postimehe arvamusküljel.

„Eestlase õelus on nagu islamiterrorism: fanaatikud õhivad vaenlast rünnates suure pauguga iseenda, enamasti aga on terror nähtamatu,” jätkab Kadastik. „Ometi alati kohal. Selles sõjas vahendeid ei valita, allikaid küll. Uuenduseks on konkureeriva väljaande sisemeilide avaldamine. Ekspressi lugeja sai näiteks teada, et Postimehe toimetuses kasutatakse porisel aastaajal vahetusjalatseid.”

Kadastik möönab, et kahesajajalgses Postimehe toimetuses on olnud eriarvamusi. „Mõnele võib-olla ei meeldi vahetusjalatsid. Ent oleks totter probleemide majast väljakandjaid jahtima hakata — kõik Eesti lehetoimetused lekivad. Vanu sõpru või vihavaenlasi leidub igal pool. Meediamaailm on juba selline — info tuleb ja läheb, kired jäävad.”

Mõtlemiskoht jõuab Kadastiku sõnul kätte siis, kui ajalehe toimetamiskultuur aktsepteerib teise ettevõtte siseinfo avaldamist eesmärkidel, millel pole midagi ühist avalikkuse õigustatud huvidega. Kadastik küsib ka, mis õigustusega mõistab ajakirjandus edaspidi hukka poliitikute küünilisust ja ostetavust, kui pahatihti põhineb samasugusel moraalil meedia enda tegevus?

„Kuivõrd Eesti Ekspressi peatoimetaja valvab hetkel Pressinõukogu esimehena kogu Eesti ajakirjanduse eetika üle, peaks selle lehe latt olema üldiseks normiks,” lisab ta. „Kui see on nii, tõotab tulevik põnevaid lugemiselamusi. On ju Tiina Kaalepi ajal Ekspress kaotanud ligi neljandiku lugejaist, mistõttu pole välistatud peatoimetaja väljavahetamine. Ja siis saabub ilkujate tähetund. Allikatest, kel Ekspressi peatoimetaja vastu vimm, pole puudust.”