Eesti eri linnades toimusid taas koristustalgud, et otsida üles ja viia jäätmekäitlusesse kasutatud süstlad. Kokku leidsid vabatahtlikud 748 süstalt, neist 422 Ida-Virumaalt ning 362 Tallinnast ja Maardust.

Pealinnas leiti enim süstlaid Põhja-Tallinnast (106 süstalt), Lasnamäelt (94) ja kesklinnast (85). Kõige vähem vedeles süstlaid maas Õismäel, kust leiti kokku viis süstalt.

Süstlaid otsiti Õismäelt, Mustamäelt, kesklinnast, Põhja-Tallinnast, Lasnamäelt, Kristiinest, Lillekülast ja Tondilt.

Sõltuvushäiretega inimesi elu puhtalt lehelt alustama suunava MTÜ Convictus Eesti eestvedamisel toimuvad koristustalgud juba viiendat aastat. Võrreldes eelnevate aastatega leiti tänavu tänavatelt vähem kasutatud süstlaid. Näiteks eelmise aasta septembris leiti 1635 süstalt, sel aastal ligi tuhat vähem.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova selgitas, et mitmeid aineid oli eriolukorra ajal keerulisem hankida ning mõned narkootikumide tarvitajad hakkasid aineid tarvitama muul viisil kui süstides, näiteks tablettidena. „Kui ei olnud võimalik hankida fentanüüli, tarvitati amfetamiini,” tõi Kurbatova näite ja lisas, et mõned kahjude vähendamise kliendid on öelnud, et on illegaalselt hankinud narkootilisi ravimeid, et „hakkama saada“.

Suurt rolli süstalde järsus vähenemises mängib ka „kahjude vähendamise teenus” ehk muuhulgas tarvitajate nõustamine ja motiveerimine tarvitamisest loobuma. Lisaks õpetatakse kasutama üledoosi puhul elupäästvat ravimit naloksoon. Kahjude vähendamise keskused on sageli esimeseks kohaks, kus sõltuvusprobleemiga inimesega kontakt saavutatakse ja hakatakse koos otsima lahendusi probleemidele ning võimalusi pöörduda ravile või teistele abiteenustele.

Tänavatel märgatud süstaldest võib märku anda lähima keskuse töötajatele, kes uurivad olukorda, koristavad süstlad turvaliselt ära ja hävitavad. Keskuste kontaktid leiab lehelt www.narko.ee.

Leitud asjade nurk.