"Rahvaraamatukogud on meil avalikud, mõned tähtsamad kultuuriasutused aga koguni avaõiguslikud," kirjutab Tarand Sirbis, et eelarvelises mõttes troonib kõrgeimal kohal Eesti Rahvusringhääling oma enam kui 23 miljoni eurose aastaeelarvega. 

Tarandi sõnul kvalifitseeruvad ringhäälingus näidatav sport, kodu- ja välismaised seriaalid, kokandussaated ja "ringvaade" puhtalt meelelahutuse alla. "Seetõttu peaks ka igati õigustatud olema uuringud ja kriitika teleprogrammi cartlandiseerumise asjus, kusjuures viimast on näha hoopis suurema raha eest kui rahvaraamatukogudele kokku antakse," leiab ta.

Tarand kinnitab küll, et ta ei soovi rahvusringhäälingu kanalite sulgemist, vaid soovib leida vastust, kui kaua, kui kallilt ja milleks avaõiguslikku meediasüsteemi muutuva ja areneva tehnoloogia tingimustes veel ülal pidada? Raamatukogude kõrval tuleks üle vaadata ka rahvusringhääling (sh „aasta hitte” levitavad raadioprogrammid) kui ka teatrite operetilavad. "Kui meelelahutus on mittedoteeritav eralõbu, siis olgu ta seda kõikjal, mitte valikuliselt."