Kaarel Tarand: kumbki vaidluspool ei ole Mustpeade maja ehitanud, seega on ta mõlema jaoks võõras vara
Tarandi sõnul peaks õigusriigis avalikkuse asemel otsustama kohus, kas õigus Mustpeade majale on linnal või vennaskonnal.
"Maailm pole mustvalge, vaid värviline ja nüansirohke. Seal on õigus mõlemal poolel ja alati palju. Selles see probleem ongi, et kogu õigus ei mahu meie õigussüsteemi sisse ära. Kõigile korraga head teha ei saa. Las nad vaidlevad kohtute kaudu lõpuni oma vaidlused, kui on vaja," lausus Tarand.
Tarandi meelest ei tohiks Mustpeade maja tagastamine solvata ei kultuuritegijaid ega linnaisasid.
"Omandivaidluses ei ole kohta emotsioonidele. See on inimestevaheline suhtlemise viis - kas keegi solvab kedagi või keegi solvub. Kollektiivsed võimuorganid ega ka mistahes struktuurid ei saa olla solvunud. Neil ei ole ju tundeid," sõnas Tarand.
Mustpeade maja tagastamisega võib Tarandi sõnul tõmmata paralleele omaaegse omandireformiga.
"15 kuni 20 aastat tagasi läks terve inimpõlv omavahel tülli ja elas seda kangesti üle, et omand tuli ümber või tagasi jagada. Uuele noorele põlvkonnale tundub see võib-olla midagi huvitavat ja eripärast, aga Mustpeade maja ümber toimuv on lihtsalt üks selle 20 aasta taguse protsessi lõppe, mis peab tehtama samade mängureeglite järgi kui kõigile kehtinud mängureeglid olid," kommenteeris Tarand.
"Kui on kaks soovijat ja üks vaidluseks olev ese, siis üks saab ja teine jääb nii-öelda omamise mõttes ilma. Aga kasutamine on ju teine asi. Need, kes on hoonete kasutajad, võivad sõlmida pikaks ajaks väga häid lepinguid: mis vajadus inimesel on, et see on tema nime peale kirjutatud? Sellel ei ole absoluutselt mingit tähtsust, kui on kehtivad korralikud tsiviilõiguslikud lepingud, millest pooled auväärselt kinni peavad."
"Kui pooled ei pea lepingutest kinni, siis jällegi kõnnitakse kohtuteed. Sõlmitagu korralikke lepinguid õiglase hinnaga - ma ei näe seal nagu mingisugust erilist probleemi. Vaidlevad ju lõppude lõpuks mõlemalt poolelt need, kes pole 500-600 aastat tagasi ehitatud maja ehitanud ega ka seda 500-600 aastat kasutanud. Need on tänapäevased inimesed, kellel on võib-olla mingi emotsionaalne suhe selle majaga, aga see on ka kõik."
Tarandi seisukohast on teema ülespuhutud
"Minu teada on niimoodi, et Eesti territooriumil pole viimase 10 aasta jooksul kasutatavaid ruutmeetreid-hooneid jäänud 5 ega 10 protsenti vähemaks, aga elanikke on. Niisiis igaühele on katusealust ruumi tegutsemiseks kogu aeg rohkem. Selletõttu tundub see jutt, nagu keegi oleks millestki ilma ja kellelegi ei jätku, mulle täiesti jampslik. Meil on ruume, mida me ei jaksa ära kütta ja majandada, sest seda kõike on nii kohutavalt palju, mis meil käes on. Tehtagu aga! Kas kõik kirikud on aastaringselt kasutuses?" mõtiskles Tarand.
"Mu meelest see ei ole uudis ega teema, vaid niisugused väikesed egotripid võõra vara peal. Võõras on ta selles mõttes, et Mustpeade maja on sajandeid vana ja ühelgi tänapäeval elus oleval inimesel ei saa midagi selle kohta olla öelda, et mina tegin. Me ehitame oma tänapäevaseid maju ja võime öelda, et mina tegin. Aga mitte seda, mida on ammu surnud inimesed 600 aastat tagasi teinud," leidis Tarand.
